Õhk-õhksoojuspumbad on Eestis laialdaselt kasutusel ning pakuvad võimalust ruume nii jahutada kui ka kütta. Seetõttu tekib paljudel kinnisvaraomanikel küsimus, kas sellise seadme olemasolu mõjutab ka kinnisvara turuväärtust. Kinnisvarahindamise seisukohalt sõltub vastus eelkõige sellest, millist funktsiooni õhk-õhksoojuspump konkreetses hoones täidab. Enamasti käsitletakse seda siiski mugavusseadmena, mille peamine väärtus seisneb paremas sisekliimas, kasutusmugavuses ja energiasäästus, mitte otseses turuväärtuse kasvus.
Õhk-õhksoojuspump on eelkõige mugavusseade
Kinnisvarahindamisel vaadeldakse õhk-õhksoojuspumpa enamasti hoone lisavarustusena, mis parandab kasutusmugavust. Kui seadet kasutatakse peamiselt ruumide jahutamiseks või olemasoleva küttesüsteemi toetamiseks, ei pruugi see iseseisvalt kinnisvara turuväärtust suurendada. Samas võib selline lahendus muuta vara ostjate jaoks atraktiivsemaks ning aidata kaasa kiiremale müügile. Viimaste aastate soojad suved on suurendanud nõudlust elamispindade järele, kus sisekliima on kontrollitav. Seetõttu nähakse õhk-õhksoojuspumba jahutusfunktsiooni üha sagedamini mugavusena, mida ostjad hindavad, kuid mille eest ei olda alati valmis eraldi rohkem maksma.
Jahutus on muutunud oluliseks valikukriteeriumiks
Eriti hinnatud on jahutusfunktsioon katusekorterites, suurte klaaspindadega elamutes ning uuemates energiatõhusates hoonetes, kus suvine ülekuumenemine võib kujuneda probleemiks. Võimalus hoida sisetemperatuur kuumadel päevadel meeldival tasemel parandab elukvaliteeti ja muudab kinnisvara kasutamise mugavamaks. Kinnisvara hindamisel käsitletakse seda siiski enamasti kvalitatiivse eelisena, mitte eraldiseisva väärtust suurendava tegurina. Ostjad võivad eelistada jahutusvõimalusega korterit või elamut konkureerivale objektile, kuid see ei tähenda automaatselt kõrgemat turuväärtust.
Kui õhk-õhksoojuspump on peamine kütteseade
Teistsugune olukord tekib juhul, kui õhk-õhksoojuspump on elamispinna peamine kütteseade. Sellisel juhul võib see avaldada mõju kinnisvara kasutusmugavusele ja ostjate hinnangutele võrreldes vanemate küttelahendustega. Näiteks on õhk-õhksoojuspump üldjuhul mugavam lahendus kui ahiküte, sest ei vaja igapäevast kütmist, puude varumist ega pidevat kasutaja sekkumist. Samas jääb see mugavuse ja kasutusväärtuse poolest tavaliselt alla lokaalküttele, näiteks katlaküttele, õhk-vesi soojuspumbale või maasoojuspumbale, mis tagavad ühtlasema soojusjaotuse kogu hoones ning kõrgema kasutusmugavuse. Seetõttu ei käsitleta õhk-õhksoojuspumpa kinnisvaraturul üldjuhul kõrgeima kvaliteediga küttelahendusena, vaid pigem kompromissina investeeringu maksumuse ja kasutusmugavuse vahel.
Kui suur on investeering?
Õhk-õhksoojuspumba paigaldamise kogumaksumus jääb Eestis sõltuvalt seadme klassist ja paigaldustingimustest tavaliselt vahemikku 1500 kuni 3000 eurot korterite puhul ning 2000 kuni 5000 eurot eramajade puhul. Arvestades eluruumide tavapäraseid tehinguväärtusi, on üldjuhul tegemist marginaalse investeeringuga võrreldes kinnisvara turuväärtusega. Seetõttu ei saa enamasti eeldada, et paigaldatud õhk-õhksoojuspump suurendab kinnisvara väärtust investeeringu ulatuses või sellest suuremas määras. Sellise investeeringu peamine kasu seisneb paremas sisekliimas, mugavamas kasutuses ja väiksemates energiakuludes, mitte otseses turuväärtuse kasvus. Küll aga võib kvaliteetselt paigaldatud ja korras süsteem muuta kinnisvara ostjate jaoks atraktiivsemaks ning aidata kaasa sujuvamale müügiprotsessile.
Miks on seadustamine oluline?
Olenemata sellest, kas õhk-õhksoojuspumpa kasutatakse jahutuseks, lisakütteseadmena või hoone peamise küttelahendusena, peab selle paigaldus olema nõuetekohane. Kinnisvara ostjad, finantseerijad ja hindajad pööravad üha suuremat tähelepanu tehnosüsteemide korrektsele dokumentatsioonile ning nende vastavusele kehtivatele nõuetele. Nõuetekohaselt paigaldatud ja vajadusel seadustatud süsteem vähendab võimalikke õiguslikke riske ning annab ostjale kindluse, et tehnosüsteem vastab kehtivatele nõuetele. Seadustamata lahendus võib tekitada küsimusi tehingu ettevalmistamisel ning osutuda takistuseks nii müügiprotsessis kui ka finantseerimisel. Korterelamute puhul tuleb arvestada, et välisfassaadile paigaldatud õhk-õhksoojuspumba välisosa mõjutab hoone välisilmet ning selle paigaldamisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid ja vajadusel hankida vajalikud kooskõlastused. Korrektselt vormistatud dokumentatsioon vähendab õiguslikke riske ning aitab vältida hilisemaid vaidlusi.