Mai oli Eesti korteriturul käesoleva aasta lõikes keskmiselt aktiivne kuu, kuid vaiksem, kui aasta tagasi. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.
Arvestades endiselt madalat tarbijate kindlustunnet ning viimaste kuude sündmusi, ei ole kinnisvara soetamisel inimeste ostukäitumises suuri muutuseid toimunud. Ostuotsuseid tehakse vajaduse põhjal ja leibkonna võimalustest lähtuvalt, kuid julgeolekuga seotud küsimused on rohkem tahaplaanile nihkunud. Ka kasvama asunud kuue kuu EURIBOR maikuus veel mõju ei avaldanud.
Endiselt on eelistatuim heas või väga heas seisukorras järelturukorter, kus saab piirduda väheste investeeringute ja töödega. Just seetõttu on hinnatud ka täielikult renoveeritud nii öelda flipikorterid vanemates majades. Viimaseid ostavad meelsasti ka need, kes sooviksid uut korterit, kuid finantsvõimalused selleni ei küündi.
Eesti korteriturg
Tallinn. Maikuus müüdi Maa- ja Ruumiameti andmetel pealinnas 722 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2920 eurot. Aastaga langes tehingute hulk 5,7%, samas kui hinnatase tõusis 2,8%.
Tartu. Möödunud kuul oli Tartu korteriturg käesoleva aasta lõikes vaiksem, müüdi 103 korterit ning mediaanhinnaks kujunes 2502 eurot ruutmeetri kohta. Aastaga langes tehingute arv 28,5%, kuid hinnatase kasvas 1%.
Pärnu. Mais müüdi Pärnus 61 korterit ruutmeetri mediaanhinnaga 1975 eurot. Aastaga langes tehingute hulk 21,8% ja hinnatase 17,5%, mille põhjuseks oli väiksem uuema kinnisvara osatähtsus.
Narva. Maikuus müüdi Narvas 55 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 411 eurot. Aastaga tõusis tehingute hulk 7,8% samas kui hinnatase langes 9,9%.
