Rubriik: Kinnisvaraturg

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt jõustub liitumisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004 käibemaksuseaduse muudatus, mis maksustab käibemaksuga uued ehitised ja ehitisealuse maa esmamüügi. Käibemaks tuleb tasuda ka hoonestamata kruntidelt. Kuna seadusemuudatus võimaldab arendajatel käibemaksuta müügi korral kuludesse kantud käibemaksu korterite ja eramute ehitamisel kasutatud kaupadelt ja teenustel maha arvata, kallinevad korterite hinnad vaid kasumiosalt/krundilt arvestatava käibemaksu …

Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojas (EKMK) tuleb lahendada hulgaliselt küsimusi, mis on tekkinud ostuhuvilistel isikutel kinnisvaramaakleri teenusega seonduvalt. Enamikul klientidel on EKMK poole pöördudes probleemid juba väga tõsised – ollakse kas langenud pettuse ohvriks või on ilma jäädud ettemaksust. Siiani on kõikidel juhtumitel sarnased alused.

Pankadevaheline konkurents on viinud fenomenaalse olukorrani, kus täna võetavad eluasemelaenud vähenevad aja möödudes iseenesest. Võttes arvesse tulumaksutagastust eluasemelaenu intressidelt ja 3,2% suurust inflatsiooniprognoosi 2003 aastaks, on reaalintressi nullpiiriks ca 4,3%. Nimetatud suurusest allpool muutub reaalintress eluasemelaenu võtjale negatiivseks. Sisuliselt tähendab see, et iga-aastane inflatsioon vähendab võetud laenu väärtust. Möödunud nädalast alates pakuvad kaks Eesti kommertspanka …

Kinnisvara turutrendid on ettearvamatud ja kindlate seaduspärasustele allumatud ning Eesti vägagi piiratud turul on määravaks pigem emotsioon. Piisavalt usaldusväärset informatsiooni ei saa ka vastandlikest arutlustest trükisõnas, sest suures osas on need ebakompetentsed, jäädes ettekuulutuse tasemele. Inimesi seevastu huvitab, millised tegurid mõjutavad kinnisvaraturgu kõige enam. Eestis on kinnisvaraturgu üha enam kontrollimas pangandussektor. Mida suuremaks kasvab elanike …

Tallinna üüriturg hakkab talvisest mõõnaperioodist üle saama. Kevadel pealinna tööle saabuvad välisfirmade ja saatkondade uued töötajad kasvatavad üüriturul nõudlust suurte (120 – 170 m2) korterite ja eramute järele.

Arendaja eesmärk on saavutatud, kui projekt on edukalt maha müüdud, kuid pikemalt oma tegevust planeeriv arendaja mõtleb ka sellele, kuidas kliendid vastvalminud korteritega tulevikus edasi käituvad. Arendaja on oma klientide rahulolu tagamiseks ilmtingimata kohustatud mõtlema korterelamu majandamisele juba müügiperioodi jooksul. Enamlevinud praktika uute korterelamute puhul on järgmine. Esimesed korterite kasutuselevõtjad on tavaliselt inimesed, kelle praktiliste …

Uus Maa kinnisvaraspetsialistide varasemate prognooside kohaselt on Tallinnas korteriostjate arv pärast traditsiooniliselt väheaktiivset aastavahetust märkimisväärselt kasvanud. Uus Maa kinnisvaraspetsialistide varasemate prognooside kohaselt on Tallinnas korteriostjate arv pärast traditsiooniliselt väheaktiivset aastavahetust märkimisväärselt kasvanud. Elamispindade hinnaindeks on viimase kvartali jooksul kerkinud nelja protsendipunkti võrra, mis on kiireim tõus viimase aasta jooksul. Kuna potentsiaalseid korteriotsijaid on turule lisandunud, …

Kuigi 2003. aastal väljastatavate eluasemelaenude kasvutempo mõnevõrra aeglustub, on see peamiselt tingitud võrdlusbaasi (2002. aasta) väga tugevast näitajast. Objektiivsema pildi olukorrast annab absoluutmahtude kõrvutamine. Absoluutnumbrites antakse pankade hinnangul tänavu välja uus rekordsumma eluasemelaene, mis valdavas enamuses läheb ostu-müügiturule. Kuigi suurpangad püüavad säilitada konservatiivsust ning väljastada laene deposiitide kasvuga samas tempos, jätkavad väiksemad laenuandjad selle arvelt …

Igal aastal rajatakse Soomes ca 40-50 elamust koosnev näidiselamurajoon, mis valmides avatakse külastajatele elamumessina. Messi käigus leiavad elamispinnad endale ostjad ning pärast messi alustab rajatud kompleks juba iseseisvat elu. Igal aastal rajatakse Soomes ca 40-50 elamust koosnev näidiselamurajoon, mis valmides avatakse külastajatele elamumessina. Messi käigus leiavad elamispinnad endale ostjad ning pärast messi alustab rajatud kompleks …

Tallinna korteriturul valitseb segadus – veebruari-märtsi tipphindadega võrreldes on magalarajoonides korterite hinnad 5-10 protsenti madalamad, spetsialistid annavad toimunule aga vastukäivaid hinnanguid. Ühed räägivad magalarajoonide getostumisest ja kokkukukkumisest ning teised elukeskkonna paranemisest ja vajalikke parendustöid tehes paneelelamute igikestvusest. Viimase kuu jooksul on langenud peamiselt 3- ja 4-toaliste ning kapitaalselt remonditud korterite hinnad. Korrektsiooni põhjuseks on olnud …