Põhja-Tallinnas asuv Kopli asum on aastakümnete jooksul läbi elatud keeruka saatuse tõttu olnud ebapopulaarne piirkond. Kuigi viimastel aastatel on sealgi hakanud puhuma positiivsemad tuuled, on asumi kohta liikvel palju põhjendamatuid eelarvamusi. Seetõttu on Kopli ostjaskond küllaltki spetsiifiline. Kui uurida nende inimeste tausta, kes käivad vaatamas seal müügil olevaid kortereid, näeme, et enamik neist on olnud …
Rubriik: Kinnisvaraturg
Inimesed on hakanud rahaturgude ebastabiilsusega harjuma
Käesoleva aasta jaanuar oli vaiksem kui mullune detsember, kuid oluliselt aktiivsem kui aastatagune jaanuar. Aktiivsuse kasvule aitasid kaasa nii investorid kui ka detsembris ettevalmistatud tehingud, mis jaanuaris teoks tehti. Möödunud aastat iseloomustanud ebakindlus rahaturgudel on mõnevõrra vähenenud, inimesed on ebastabiilsusega kohanema hakanud. Üle Eesti müüdi kokku 2291 kinnisvaraobjekti, mis on 25,3% vähem kui detsembris, kuid …
Kesklinna A-klassi büroopindasid saab täna lubada väga edukas ettevõte
2011. aasta alguse seisuga oli kontoripindade koguhulk Tallinnas umbkaudu 540 000 m². Kui võrrelda 2010. aastaga, mil ehituslube väljastati 7128 ruutmeetrile uuele kontoripinnale, siis 2011. aastal väljastati kokku ca 11 302 m2 (koos laiendamiste ning rekonstrueerimistega 33 364 m2) mahule ehituslube. Siit ei saa siiski teha järeldust, et kõik need hooned valmivad. Tegu on suures …
Otiveski – uus arendusprojekt Pirita jõe looduskaitseala läheduses
Selle aasta alguses lisandus Uus Maa Kinnisvarabüroo pakkumistesse Otiveski elamurajooni arendus, kus asuvad kaunid krundid ja kvaliteetsed majad. Otiveski elurajoon asub Tallinnast umbes poole tunnise autosõidu kaugusel Kose vallas, Pirita jõe ja Kämbla looduskaitseala vahel. Otiveski jääb kahe küla vahelistele maadele – suurem osa on Tuhala külas ja väiksem osa Saula külas ning juurdepääs Otiveskile …
Narva üüriturul on nõutud soodsad pakkumised
Narvas toimus 2011. aasta II poolaastal kokku 386 kinnisvara ostu-müügitehingut kogusummas 8,1 miljonit eurot. 2010. aasta II poolaastaga võrreldes kukkus tehinguaktiivsus 13,5%. Võrreldes kinnisvaraturu põhjaga 2009. aasta I poolaastal, tehti 2011. aasta teises pooles tehinguid 21,8 protsenti enam, samas võrreldes buumiaegse tipuga, mis sündis 2007. aasta I poolaastal, on tehinguaktiivsus langenud 21,2%. Kortereid müüdi Narvas …
Rae valla ostjad pole nõus kinnisvara eest üle maksma
Rae vald on endiselt hinnatud ja küllaltki taskukohane piirkond Tallinna külje all, kus reaalsed tehingutehinnad on vaikselt kerkimas. Samas on käärid pakkumishindade ja reaalsete tehingusummade vahel kohati liialt suured, mis pärsib korterite müüki. Maa-ameti andmetel tehti Rae vallas oktoobris korteritega 11 ostu-müügitehingut ning ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1023€. Minimaalne tehingusumma oli 6000€ ja maksimaalne 135 …
2011. aasta II poolaasta – ebakindlus pani sääste kinnisvarasse investeerima
Kuigi möödunud poolaastat jäädakse meenutama kui viimaste aegade parimat ja positiivseimat, olid 2010. ja 2011. aasta teine poolaasta tehingute hulgalt sarnased. Kui tunamullu kergitas aktiivsust euro peatne saabumine, siis mullu muutis turu elavaks märgatavalt kasvanud investorite hulk. Ebakindlus aga suurenes. Esmalt veidi arvudest. Eestis teostati 2011. aasta II poolaastal 17 747 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on …
2011 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade
2011. aasta II poolaasta oli Eesti kinnisvaraturul mõnevõrra aktiivsem kui sama periood 2010. aastal. Kui tunamullu kerkis kogu Eestis ostu-müügitehingute hulk üle 3000 vaid detsembris, siis 2011. aastal ületas tehingute hulk antud piiri augustist aasta lõpuni. Teist poolaastat iseloomustas ebakindlus tuleviku suhtes, mistõttu kinnisvaraturule ilmus oma vabu sääste investeerivaid eraisikuid. Seetõttu muutus turg aasta lõpu …
Milline tuleb kinnisvara-aasta 2012?
Viimased aastad – 2010 ja 2011 – on kinnisvaraturul möödunud taastumise tähe all. Selja taha jäi suur madalseis, mis oli heaks õppetunniks ja suunanäitajaks, kuidas edasi minna. Kas alanud aasta jätkub sarnase tõusuga, on raske ennustada. Pigem võib oodata stabiilsust.Eelkõige on alanud aasta kohta konkreetsemaid ennustusi teha raske praeguse ebastabiilse majandusolukorra tõttu, mis sunnib nii …
Eesti on üürimajadeks valmis
Koos majandusega põhjas käinud ja nüüd tasapisi taastuval kinnisvaraturul on suurimaks tõusjaks saanud üürisektor. Kuigi tegu pole buumiga, kus hinnad kõrgustesse kerkivad, on tähelepanuväärne üürikorterite populaarsuse kasv, mis on kohati viinud heakvaliteediliste objektide defitsiidini. Kuna üha enam inimesi kasutab üürikorterit kui päris kodu, on Eesti ühiskond valmis üürimajade taasrajamiseks.Hinnanguliselt elab umbes 15% Eesti elanikkonnast üüripinnal, …