Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis pole viimase paari kuu jooksul möödunud vist päevagi, kui minu käest poleks küsitud – mis ikkagi kinnisvaraturul toimub? Kas on seisak või lausa langus?
Ebakindlust tuleviku osas on endiselt palju – kui kõrgele tõuseb Euribor? Kas töökoht säilib? Kuhu suunas arenevad sõjad? See kõik ei mõju üldisele meelestatusele positiivselt ja seda mitte ainult kinnisvaraturul.
Aga, olenemata meid ümbritsevast olukorrast, ei jää kinnisvaraturg päriselt seisma. Ostupõhimõtted mõneti muutuvad, kuid üldjoontes on vajadused kodu järele ju ikka samad.
Ostetakse vaid seda, mida vaja
Tehingud on väga vajaduspõhised – kui praegune elukoht jääb kas väikeseks või liialt suureks, siis otsitakse uut ja sobilikku. Lapsed sünnivad, suuremad kolivad kodunt välja, paarid kolivad kokku, teised… lahku. Vajadus kodude järele on pidevas muutumises olenemata sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub.
Hinnas on A-energiaklassi eramud ja ka kortermajad – energiatõhusus ja madalad ülalpidamiskulud on oluliseks argumendiks nii kallima kui ka soodsama hinnaklassi kinnisvara puhul.
Endiselt pole turult kadunud ka need, kes otsivad „pärleid“. Need on suuremad penthouse’d mereäärsetes piirkondades; vanalinn, mis on taaskord huviorbiiti tõusnud ning Kadriorg, mis on endiselt kuum piirkond. Lisaks on „pärlid“ ka suuremad merelähedased kinnistud Pirital, Viimsis, ja Kakumäel. Lühidalt kõik see, mida on vähe ja mida juurde ei tule.
Investeerimiskorteri ostuks laenamine on raugenud. Euribori liikumine on ebaselge ja riskid kõrged. Valjuhäälsed väikeinvestorid, kes julgustasid võimendama, on vaiksed.
Enam langeb järelturu korteri hind
Kas uute korterite hinnad kukuvad? Tõenäoliselt mitte. Seni, kuni ehitushind ei lange ning töötuse määr oluliselt ei tõuse, ei lange ka hinnad. Lisaks on arendajad võtnud ka uue suuna ning panevad müümata korterid pigem üürile.
Korrektsioonid toimuvad pigem järelturu korterite osas, eeskätt omanike puhul, kellel on tehinguga kiire. Kvaliteetsete objektide osas, kus aeg müüjat tagant ei torgi, läbirääkimisruumi praktiliselt pole.
Ole kaalutlev, emotsioonid maha
Nii nagu igal ajal, on ka praegu soovitatav teha kaalutletud ja läbimõeldud otsused. On neid, kes võrdlevad praegust olukorda 2008. aasta kriisiga. Pean möönma, et mõningaid sarnasusi on, kuid on ka palju erinevat.
Kui eelmise kriisi ajal osteti suur osa kinnisvarast laenuga ning samal ajal oli säästude hulk pea olematu, siis viimaste aastate jooksul tehtud tehingutest on laenurahaga ostetud ca 50% ja eesti inimeste säästude hulk on suurem kui kunagi varem. See omakorda tähendab, et pea poolt kinnisvara ostnutest Euribori muutus otseselt ei puuduta.
Ka laenutingimused on pärast kriisi olnud palju karmimad ning kõik võimalikud tulevikuperspektiivid ja ohud on palju enam läbi kaalutud. Lisaks on ka inimeste endi rahaline oskus paranenud – pigem jäetakse ostmata mõni luksusese või reis, kuid kodulaen maksmata ei jäeta. Seega niisugust laenukriisi nagu ülemöödunud kümnendil oli, praegu oodata ei ole.
Ülevaate kokkuvõtteks võiks öelda, et hetkeolukord on “äraootav” – vaadatakse ja kaalutakse ning kui sobiv kodu on silmapiiril, siis tehakse ka otsuseid.