Vanema maja ostmisel tuleb kindlasti suurt tähelepanu pöörata kandekonstruktsioonile ehk teisisõnu materjalile, millest maja seinad ja vundament ehitatud on.
Kui tegu on puitsõrestik- või palkmajaga, siis tuleks kindlasti kontrollida, kas niiskus ei ole seintele liiga teinud. Väljast silmaga ei pruugi seda näha, sest reeglina on maja vooder seda tüüpi majadel kas silikaatkivist või laudis. Seega peaks näiteks seestpoolt mõnest kohast seina avama ja selle järgi vaatama.
Akendealused kohad on tavaliselt probleemsemad. Samuti võivad nii sees- kui ka väljaspoolt niiskuskahjustusest märku anda tumedad niiskuslaigud.
Soovitatav oleks tellida just vanema maja ostmisel mükoloogiline uuring, et välja selgitada, kas niiskusest on või ei ole tekkinud inimese ja maja tervisele kahjulike seeni, millest tuntuim on majavamm.
Tavaliselt nõuavad vanemad majad ka lisasoojustuse paigaldust. Siin tuleks kindlasti ehitusspetsialistiga nõu pidada, kas soojustada maja seest- või väljastpoolt. Kindlasti kaaluda ka vundamendi soojustamist, sest see töö on enamikul vanadest majadest tegemata. Et õigesti soojustada, tuleb arvestada vundamendi ehitust ning siingi on suureks abiks spetsialisti appi kutsumine.
Katuse olukord vana maja juures vajab samuti põhjalikku läbivaatust. Kui majal on mingi aeg tagasi juba värskem katusekate pandud, siis peaks uurima, kui pikk on antud katusekatte eluiga ja kas ei oleks siiski mõistlik uue katusekatte paigaldus. Uue katte valimisel tuleb arvestada kindlasti kattematerjali raskusega ehk teisisõnu – kui varem oli katusel eterniit, siis võib selle vabalt ka kivikatusega asendada, kui aga varem oli katusel rullmaterjal või plekk, siis ei ole soovitav seda katust küll kivikatusega asendada. Kui soovitakse siiski kivikatust paigaldada, siis tuleb kindlasti üle vaadata kandetalad ja roovitis ja vajadusel seda siis tugevdada.
Kindlasti tuleb vanemat maja ostes kontrollida elektrijuhtmestiku olukorda. Tihtipeale on majas juhtmed vahetatud osaliselt ning siin tuleb kindlasti üle vaadata kõik juhtmete ühenduskohad, pistikud, harukarbid jne.
Kui soovitakse välja ehitada katusekorrus, siis peaks kindlasti kontrollima vahelae tugevust ja ilmselt siiski kandetalasid lisama. Samuti ei maksaks kiirustada lae peale paigaldatud soojustuse välja viskamisega. Vana maja puhul võib selleks olla näiteks liiv ja sel juhul muutub maja “kergemaks” ning kogu maja kandekonstruktsioon võib kannatada.
Paljud planeerivad oma uue elamise ikka kaasaegselt avara planeeringuga. Vana maja ostes asutakse vahel mõtlematult vaheseinu maha võtma. Siin peaks ehitajaga nõu pidama parima lahenduse leidmiseks, et mitte kahjustada kandekonstruktsioone. Ka maja väljastpoolt renoveerides tuleks järgida piirkonnas etteantud arhitektuurilist joont, et säilitada väljakujunenud miljöö. Tihti on detailid need, millele kiirustades tähelepanu ei pöörata – näiteks uute akende ja välisuste valikul kiputakse minema odavamat teed ja kokkuvõttes võib see maja väärtusele isegi kahjulikult mõjuda.
Tavaliselt on vanemad majad ahjuküttega, seega peaks korstnate seisukorda kontrollima. Siin on kindlasti kõige õigem kutsuda kohe korstnapühkija, kes ka küttekolded oma asjatundliku pilguga üle vaatab.
Majades, kus on olemas juba keskküttesüsteem kas siis tahke- või vedelkütte baasil, peaks kindlasti üle vaatama katlad. Mõistlik oleks kaaluda ka hoopis mõne uue ökonoomsema küttesusteemi kasutuselevõttu. Kui aga katlaruumi välja ehitama hakata, tuleb kindlasti järgida kõiki tuleohutusnõudeid ja leida majas nõuetele sobiv ruum, mida sel otstarbel kasutusele saaks võtta.
Enamik maju, mis paikevad suuremates alevites või linnades, on täna ilmselt juba liitunud ka tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Kindlasti on aga veel piirkondi, kus need tööd alles tegemisel. Siin tuleb arvestada, et kui on plaan liituda kanalisatsioonitrassiga, siis kohalik vee-ettevõtja on kehtestanud teatud tasu liitumise eest ja selle summaga peaks siis maja ostmisel arvestama. Paljudel majadel on aga olemas oma kaev, kas siis puurkaevu või šahtkaevuna. Šahtkaevu joogivesi ei ole alati kõige kvaliteetsem, seega tuleks kindlasti küsida kohalikust omavalitsusest võimaluste kohta puurkaevu rajamiseks. Ka heitvete kanaliseerimiseks maapiirkondades tuleks uurida sobivaima variandi kohta piirkonnas – on see siis kogumismahuti või biopuhasti.
Maja ostu- müügilepingu sõlmimisel tuleks kindlasti meeles pidada, et kõik olulised puudused, mis ostjale ja/või müüjale teada, saaksid kohe ka lepingusse kirja. Kui hiljem ilmneb veel midagi, mis maja väärtust oluliselt langetab ja mille kõrvaldamine on kulukas ja seotud suurte lisatöödega, siis võib ostja mõistliku aja jooksul müüjale teada andes müüjalt nende vigade parandamist, kulude katmist või tehinguhinna alandamist nõuda.
Kaie Kullik
Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud kinnisvarakonsultant