Suvilaturg on täna väga aktiivne ning sama trend, kus nõudlus ületab pakkumist, esineb ka suvilaturul. Nõudluse pidev tõus on viinud ka suvilate hinnad üles.
Kui veel paar-kolm aastat tagasi oli aeg, kui suvilad polnud moes ja suur hulk soodsaid ja huvitavaid pakkumisi seisis pikka aega müügis, siis täna on kinnisvaraturult väga keeruline leida oma vajadustele vastavat suvekodu. Suvilaturg on täna väga aktiivne ning sama trend, kus nõudlus ületab pakkumist, esineb ka suvilaturul. Nõudluse pidev tõus on viinud ka suvilate hinnad üles.
Suvilad, suvekodud ja maakodud on muutunud täna väga populaarseteks ning nõututeks, rääkimata stiilsetest ja vanahõngulistest taludest ja mõisatest.
Mõnes mõttes on see isegi tore, et inimesed järjest enam linnast maale ihkavad ja looduse poole pöörduvad, mis omakorda taaselustab Eestimaa külad ja talud.
Kinnisvara kohta kehtib kirjutamata reegel, mis ütleb, et sügisest kevadeni ostetakse rohkem kortereid ja kevadest sügiseni maju, krunte ja suvilaid. Tõepoolest, viimased aastad on näidanud, et mida rohkem suve poole, seda enam hakkavad inimesed huvi tundma suvekodude ja maamajade vastu. Kahjuks peab aga tõdema, et suvilaturul on nõudlus pakkumisest suurem, mis on andnud tõuke ka hinnatõusule, ja seda võib märgata just enne hooaega. Privaatsete ja looduskaunite suvilate ja maakodude hinnad on kohati võrdsed tagasihoidliku uue linnamaja hinnaga ning huvi nende vastu tärkabki just suurel määral kevadel enne suvepuhkuste perioodi.
Mida lähem piirkond Tallinnale, seda enam ostetakse suvila just aastaringseks elamiseks. Sellised nõutud piirkonnad on Muuga, Kiisa, Saku, Aespa, Keila-Joa, Saviranna, Vääna-Jõesuu, Suurupi.
Mida kaugem asukoht, seda enam on levinud, et inimesed ostavad suvila oma teiseks koduks ehk suve- või maakoduks. Siinkohal esineb ka seda, et suvekodu ehitatakse ajapikku aastaringseks elamiseks, kuhu siis pikapeale sisse kolitakse.
Inimeste vajadused suvila ostmisel jagunevad laias laastus kolmeks:
- inimesed, kes ostavad suvila aastaringseks kasutamiseks, nn nädalalõpu majaks, linna lähedale, kuni 50 km Tallinnast
- inimesed, kes huvituvad vanadest talumajadest ning suvituskohtadest kuni 100 km kaugusel Tallinnast või üle Eesti
- inimesed, kes ostavad suvila eesmärgil see oma koduks ümber ehitada.
Tehingute rohkus näitab, et enamik inimesi, kes suvila või maakodu ostavad, vajavad puhkuse veetmiseks kohta, kuhu suve saabudes linnast ära sõita ning eemalduda mürast. Oluline fakt siinkohal on ka see, et suuremal osal neist on soov rajada suvilast endale ja oma perele teine kodu, kus lihtsalt olla, mõnuleda ja puhata.
Paljud ostjad ehitavad vanad ja lihtsad suvilad ümber, investeerivad korralikku soojustusüsteemi ning rajavad elementaarsed mugavused, mis annab ideealse võimaluse suvilas ka talviseid nädalalõppe veeta ning perega jõulupühi vastu võtta.
Eriti hinnas on veekoguäärsed suvilad-krundid, eriti mereäärsed, kus ostjad huvitab eelkõige privaatne ja eksklusiivne asukoht, mitte niivõrd suvemaja olukord, sest alati leidub võimalus uus maja asemele ehitada. Samas on kindel tõde see, et mida merele või veekogu lähedale, seda kallim on krunt, kus suvila asub – seega tegelikult määrab suvila hinna asukoht.
Sellised populaarsed suvituskohad nagu Võsu ja Käsmu on väga hinnas. Võsul on pakkumisi kesiselt, Käsmus leidub neid üliharva ning kui midagi turule paisatakse, siis ostetakse see iga hinna eest ära.
Kui näiteks 2005 kevad-suvel oli Võsul võimalik suvekodu osta 500 000-600 000 krooni eest, siis täna peab lihtsama suvekodu eest välja käima juba 700 000 – 800 000 krooni.
Näiteks viimasel ajal väga hinnas ja nõutud Vääna-Jõesuus on suvilate hinnad viimase aastaga tõusnud 600 000 kroonilt kuni 900 000 kroonini.
Tore on tõdeda, et aastast aastasse puhkab eestlane järjest enam Eestimaa looduses ja siinkohal mängivad suurt rolli hästi läbimõeldud eesmärgil ja vastavalt vajadustele muretsetud suvekodud, sest seal saab lihtsalt olla, perega puhata, hobide ja harrastustega tegeleda, mida linnakodu võimalused ei suuda pakkuda. Suvekodus ei peagi kõik olema nii korralik ja äsja remonditud, vaid omapära lisabki just vanamoodsus, looduslähedus ja lihtsus, mis annab võimaluse oma akude laadimiseks.
Kinnisvaraturu aktiivsus sõltub suvel väga paljuski ilmast, sest mida soojem ja päikeselisem suvi, seda enam mõtlevad inimesed puhkuse ajal suvila vajadusele ja plussidele. Kes siis ei tahaks palaval suvepäeval oma suvekodu aias puhata ja tööpingeid maandada või sõpradega piknikke ja saunaõhtuid pidada. Kevad ja suvi mõjuvad just emotsionaalselt väga aktiivselt suvilate ja maakodude nõudlusele.
Suvilate hinnad üle Eesti on väga mitmesugused ning kahjuks ka paljud neist ülehinnatud, arvestades pakkumise vähesust ja nõudluse kasvu. Siiski arvan, et abiks võetud spetsialist aitab Teil õiglast hinda maksta. Tasub arvestada, et mida privaatsem ja suurem krunt, seda hinnalisem see on. Piirkonniti on suvilad kõige kallimad Harjumaal (Viimsis ja Pirital), Saaremaal ning Pärnumaal ning kõige rohkem on suvilaid pakkumises samuti Harjumaal.
Alljärgnevalt mõned erinevad näited suvilapakkumistest:
- Suvila Vääna Jõesuus, krundi suurus 1500 m2, hind 1 650 000 EEK
- Suvila Muugal, üldpind 50.6 m2, krundi suurus 1257m2, hind 1 450 000 EEK
- Suvila Võsul, 39 m2, krundi suurus 855 m2, hind 770 000 EEK
- Suvila Tartumaal Peedumäel, krundi suurus 880 m2, hind 700 000 EEK
- Suvila Raplamaal, Aespas, 60m2, krundi suurus 1273 m2, hind 550 000 EEK
- Suvila Harjumaal, Kloogal, 74 m2, krundi suurus 1200 m2, hind 620 000 EEK
Tiina Shein
Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht