Kinnisvaraturg juulis aktiivne, Tallinnas uute korterite pakkumine väheneb

Kui mullu taheti kuumade ilmade ja tehingute arvu languse vahele tõmmata võrdusmärki, siis tänavune juuli kummutas need seosed. Hoolimata puhkustest ja aasta soojemast kuust sõlmiti esialgsetel andmetel kogu Eestis 1819 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli mõnekümne võrra rohkem kui juunis, jäädes siiski kevadkuistele näitajatele alla.

Taoline lainetus, kus kevad ja hilissügis kipuvad aasta kõige aktiivsemad tehinguperioodid olema ning aasta algus ja suvi on vastukaaluks vähemaktiivsemad, on muutunud trendiks. Tallinna andmed näitavad üsna selgelt, et ehitustööd valmivad peamiselt kevadel ja sügisel ning hiliskevadel ja suvel on uute ehitustööde alustamise kõrgperiood.

Aktiivsus püsib

Tänavune aasta on esimese seitsme kuu põhjal olnud praktiliselt sama aktiivne kui eelmise aasta sama periood: sel aastal on sõlmitud 12 980 korteritehingut, 2018 sõlmiti 12 918 tehingut. Seejuures on tehingute arv kõige enam, ehkki vaid veidi enam kui 70 võrra, vähenenud Harjumaal, mille taga on uute korterite pakkumise vähenemine Tallinnas.

Juulis oli korteritehingute mediaanhind Eestis 1419 EUR/m2, aasta esimese seitsme kuu võrdluses on mediaanhind suurenenud praktiliselt igas maakonnas. Tehingute mediaanhind kasvab endiselt ning tänavu on keeruline uskuda, et see näitaja väheneb.

Esiteks, on Tallinnas uusarenduste pakkumine võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud ligi 400 võrra ning kuna nõudlus on endiselt tugev, on see hinnakasvu kiirendanud, mis avaldab mõju järgmise 12 kuu jooksul. Teiseks on Tallinna mahu vähenemise kõrval arendustegevus endiselt optimistlik, seda aga keskustest kaugemal, kus hinnatase on madalam. Sel ja järgmisel aastal valmivad uued korterelamud Kuressaares, Rakveres, Viljandis ja Võrus, mis kindlasti mõjutavad positiivselt statistikat. Seega on vägagi tõenäoline, et mediaanhind võib ajutiselt kiireneda, enne kui ta uuesti aeglustub.

Tallinnas pakkumine väheneb

Eelnevalt oli juba juttu Tallinna pakkumise mahu vähenemisest ning sellest, et see on tehingute arvule avaldanud negatiivset mõju. Eelmise aasta seitsme kuu ligi 200 võrra suurem tehingute arv peegeldabki neid trende, et uute korterite pakkumise maht on viimase 12 kuu jooksul ligi 400 võrra vähenenud.

Kuna aga nõudlus on jäänud samaks ning laojäägi realiseerimine on kiirenenud, on eriti äärelinnas, kus laojäägi realiseerimine on tavaliselt kiirem, uusarenduste pakkumishind kasvanud mullusega võrreldes ligi 200 EUR/m2 võrra. Kiire kalkulatsioon näitab, et tehingute mediaanhind, mis Tallinnas oli nii juunis ja juulis üle 1900 EUR/m2, võib kerkida isegi kuni 2100 EUR/m2.

Tartus aktiivne juuli

Tartus oli uusarenduste keskmisest suurema mõju tõttu juuli aasta aktiivseim kuu – esialgsetel andmetel sõlmiti 186 korteri ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1456 EUR/m2. Võrreldes mullusega on tehingute aktiivsus pärast eelmise aasta tugevat tõusu püsinud esimesel seitsmel kuul stabiilsena (-30 tehingut), mediaanhind on suurenenud 75 EUR/m2 võrra (1359→1434 EUR/m2).

Tallinna ja Tartu kõrval on ka Pärnus ja Narvas võrreldes mullusega tehingute arv suurenenud.

Pärnus tehingute arv eelmisel aastal teatavasti langes, tänavu on hakanud realiseeruma pikaajalisemad projektid ning aasta esimese seitsme kuuga on sõlmitud rohkem tehinguid kui 2017. aasta samal ajal. Aasta esimese seitsme kuuga sõlmiti Pärnus 538 korteritehingut (+70 võrreldes 2018. aastaga), tehingute mediaanhind oli 1247 EUR/m2 (+53 võrreldes 2018. aastaga).

Narvas on aga tehingute arv jäänud viimased aastad ühte ja samasse auku pidama, tehingute mediaanhind langeb aga endiselt. Esimese seitsme kuuga sõlmiti Narvas 427 korteritehingut (+23 võrreldes 2018. aastaga) ning tehingute mediaanhind oli 382 EUR/m2 (-13 EUR/m2 võrreldes 2018. aastaga).

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik