Eesti suurima kinnisvarabüroo juhi Argo Pillessoni sõnul hakkab kolm aastat kestnud reaalhindade langus Tallinna korteriturul läbi saama – hinnastatistika näitab, et inflatsiooniga korrigeeritud korterihindade languse tempo on aeglustunud ning sel aastal võib ees oodata murdepunkt.
„Nominaalselt ehk eurodes mõõdetult on Tallinna korterite hinnad viimased kolm aastat nagu naelutatult paigal seisnud, samas oleme juba pikalt olnud kõrge inflatsiooni keskkonnas, mis on Tallinna korterite keskmist hinda suhtes ostujõuga viimase nelja aastaga ligi 14% alla toonud. Sama suur oli kümnendi alguses, 2020.-2022. aastate inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalhindade kasv. Kinnisvara ostujõu mõttes oleme seega jõudnud ringiga tagasi Covidi-eelsesse aega. Kujundlikult väljendades – sama korteri müümisel võid saadud raha eest poest osta täpselt sama palju kaupa kui 2020. aastal ehk korteri hind on tõusnud inflatsiooniga võrdses mahus,“ ütles Pillesson.
„Tehinguaktiivsus on viimasel aastal olnud küllaltki kõrge ning ka 2026. aasta esimene kvartal näitas 2 070 tehinguga korralikku tulemust, mis on 2,4% üle viimase 15 aasta keskmise. Kõrge tehinguaktiivsuse taustal on hakanud ka korterite müügihind tasapisi ülespoole rühkima. Tallinna korterite 2026. aasta esimese kvartali mediaanhind oli 2 893 €/m2, mis tähendab aastases võrdluses 2,5% kasvu, mis on parim näitaja alates 2023. aastast,“ rääkis Pillesson.
„Samal ajal on palgad kasvanud kordades kiiremini kui korterite hinnad. 50-ruutmeetrine Tallinna korter maksab täna ligikaudu 73 Harju maakonna mediaankuupalka, samas kui 2020. aastal oli see näitaja 80 juures ning 2022. aasta lõpus 93. Ostja positsioon ehk sisuliselt korteri kättesaadavus ei olegi sellel kümnendil nii hea olnud kui praegu,” lisas Pillesson.
„Kui inflatsioon jääb aasta lõikes alla 4% ning tehinguaktiivsus sarnasele tasemele, on realistlik, et jõuame aasta kokkuvõttes murdepunktini, kus ka Tallinna korterite reaalhind pöördub kasvule. Mina julgeks sellele panustada. Seda toetab ka 2026. aastal oodatav tehingute struktuuri muutus ehk uusarenduse turu taastumine, mis toob statistikasse rohkem kõrgema hinnaga tehinguid. Pikaajalises vaates on see, et kinnisvara hinnakasv ületab reeglina inflatsiooni, makromajanduslik tõde,“ nentis Pillesson.
„Tallinna tänavune tehingustatistika näitab, et jaanuar ja veebruar olid mullusega võrreldes nõrgemad – tehti vastavalt 12,5% ja 8,5% vähem tehinguid kui aasta varem. Märts pöördus aga tugevalt – 778 tehinguga kasvas aktiivsus aastaga 8,4%, mis tõmbas 2026. aasta esimese kvartali keskmise üles. Üle Eesti tehti esimeses kvartalis 8 978 kinnisvaratehingut, mis on küll aastases võrdluses 1,8% vähem, kuid tehingute koguväärtus kasvas 2,7%, ulatudes 1,196 miljardi euroni. Märtsis oli selgelt tajuda turu aktiviseerumist ning võib öelda, et Iraani konfliktist tulenev geopoliitiline pinge, kütuse kallinemine ega kuue kuu euribori tõus 2,5 protsendini ei ole Eesti kinnisvaraturu aktiivsusele olulist negatiivset mõju avaldanud,” ütles Pillesson.