Uus Maa värske juht Argo Pillesson ei sattunud kinnisvarasse pika planeerimise tulemusel. Tema karjääripööre sai alguse ühest porisest hetkest ehitusobjektil, sisaldas süütut valet tööintervjuul ning tipnes hiljuti Eesti ühe tuntuima kinnisvarabüroo juhtohjade haaramisega.
Türilt pärit Pillessoni tee pealinna algas nagu paljudel teistelgi sõjaväeteenistusega vahipataljonis. Sellele järgnesid õpingud tehnikaülikoolis ehitusgeodeesia erialal, mis hiljem vahetus Tallinna tehnikakõrgkoolis teedeehituse vastu. Pillessoni sõnul on tal siiani taskus ehitusinseneri diplom, mis annab talle kinnisvaramaailmas suure eelise: „Jooniste lugemine ja üldine ehituslik taust tuleb igapäevatöös suureks kasuks.“
Legend pritsivast luksusautost
Kuid inseneriteest olulisemaks sai üks hall argipäev Peetris, kus Pillesson parajasti ehitusobjekti kõrval maad mõõtis. See hetk on Uus Maa sisefolklooris muutunud juba omamoodi legendiks.
„Sõitis mööda üks uhke auto, mis mind poriga üle pritsis. Läksin juhiga kurjustama, et kes sa selline oled, et siin nii sõidad,“ meenutab Pillesson muiates. Vastusest jäi kõlama enesekindlus, mis pani noores mehes midagi helisema. „Mul klikkis ära, et ma tahaks ka olla selline, kes sõidab objektile täpselt nii sisse, tõsi, ilma kedagi pritsimata, aga uhke mersuga. Läksin koju ja guugeldasin, kas on võimalik õppida midagi kinnisvaraga seotut.“
See ühe õhtu otsus viis ta maaülikooli magistrantuuri maakorraldust ja kinnisvara planeerimist õppima. Praktiline kogemus ehitusel oli küll olemas, kuid sisetunne ütles, et õige tee on kuskil mujal.
Väikese vale abil tööle
2016. aasta veebruaris otsustas Pillesson, et tema töökoht võiks olla Uus Maas. Mingit avalikku konkurssi parajasti ei käinud, kuid see teda ei peatanud. Ta tegi põhjaliku kodutöö, uurides isegi tulevase osakonnajuhi sotsiaalmeediat, et leida ühiseid jututeemasid.
„Kaanepildilt jäi silma rulluisutamine. Kui intervjuul küsiti minu hobide kohta, siis teatasin enesekindlalt, et rulluisutamine on mulle väga südamelähedane,“ naerab Pillesson. „Tegelikult polnud ma rulluiske vist kordagi elus jalga pannud. Kui lepingule alla kirjutasin, valdas mind kergustunne – olin õiges kohas.“ Kui rulluisutamise kohta tõde selgus, oli ta juba end edukalt sisse smugeldanud.
Karjäär algas hindajana ja liikus tõusujoones. 2022. aasta kevadel, kui eelmine hindamisosakonna juht ameti maha pani, sai Pillessonist tema järglane. Nüüd, olles juba kogu ettevõtte juht, proovib ta oma hindaja kutset säilitada vaid minimaalses nõutud mahus, et fookus saaks olla strateegilisel juhtimisel.
Kas käes on uus kuldne aeg?
Vaadates tagasi oma kümnele aastale kinnisvaras, tõdeb Pillesson, et turg on teinud täisringi. Tema hinnangul sarnanevad praegused indikaatorid – ostujõud, palga ja ruutmeetri suhe ning laenude taskukohasus – 2010. aastate algusega.
Kuigi praegust aega ilmestab geopoliitiline ebakindlus, näeb analüütiku pilguga Pillesson selles võimalust. „Tõenäoliselt on see aeg, millele vaadatakse kümne aasta pärast tagasi kui väga heale hetkele investeerimiseks,“ märgib ta.
Kinnistunud on ka tema enda positsioon turul. Kui kooliajal unistas ta luksusautoga objektile sõitmisest, siis paari aasta möödudes saabuski see äratundmishetk. „Olin see mees, kes sõitis kohale, marssis objektile sisse ja pildistas – olin üsna tähtis tegelane, kellega objektijuht koos ringi käis. Sain aru, et okei, ma olen nüüd sinna jõudnud.“ Mersut ta siiski veel ostnud ei ole.
Mentorlus ja „meeste mängud“
Pillessoni teekond Uus Maa tippu ei olnud äkiline hüpe tundmatusse, vaid pigem strateegiline teekond. Otsustavaks sai 2025. aasta algus, kui ettevõtte enamusosanik Jaanus Laugus kaardid avas ja oma visiooni jagas. Järgnes aasta täis „kompamisvoore“ ehk ühised lõunad ja pikad arutelud, kus põrkusid 1990ndate karastusega võitjate põlvkonna kogemus ja Pillessoni nooruslik, analüütiline ambitsioon.
„Ma ei oska paremat kooli ette kujutada kui selline hands-on coaching otse omanikult,“ tunnistab Pillesson. „Õppisime teineteiselt palju. Tema sai vaadata, mis toimub noorema generatsiooni peas, ja mina ammutasin seda pikaajalist ärilist mindset’i.“
Sügiseks oli selge, et Pillessoni hindajataust ja tehniline vaade on just see, mida Uus Maa praeguses arengufaasis vajab. „Omanikud tajusid ära, et praegu on õige moment. Selles AI ja andmete ajastus on minu analüütiline taust ettevõttele täpselt õige käik,“ selgitab ta.
Ei karda riskida
Oma uut rolli kirjeldab Pillesson kui hüpet tundmatusse, kus projektide arv on kasvanud eksponentsiaalselt. Kui hindaja töö oli konkreetse alguse ja lõpuga, siis juhatuse esimehe laud on täis protsesse, mis ei lõppe kunagi.
„Mulle meeldib katsetada. Ma ei karda riski võtta,“ tunnistab ta oma loomust. „Kui viiest projektist kolm õnnestuvad, on see väga hea tulemus. Ma ei häbene ebaõnnestunud katsetusi vaikselt sahtlisse panna. Oluline on mitte jääda kinni mõttesse, miks midagi teha ei saa, vaid proovida uusi lähenemisi.“
Ambitsioonikas lubadus
Kui paljudes kinnisvarafirmades on osakonnajuhid lihtsalt oma ala tippspetsialistid, siis Pillesson tegi teadliku valiku liikuda puhta juhtimise poole. Tema visioon on selge: muuta Uus Maa andmepõhiseks ettevõtteks.
„Uus Maa on nüüd turul piisavalt suur, et omada meeletut hulka siseinfot ja teadmist. Tehnoloogiaajastul on andmed võtmekoht,“ märgib Pillesson. „Kui me need andmed paremini struktureerime, paraneb väärtuspakkumine nii meie võrgustiku sees kui ka klientidele väljaspool.“
See enesekindlus tipnes viimasel jõulupeol antud lubadusega, mis pani ka kogenud olijaid kulmu kergitama. „Viskasin täiesti oma initsiatiivil õhku, et tahan viie aastaga kogu võrgustiku käibe kahekordistada. Ma näen, et see on täiesti realistlik,“ teatab Pillesson kindlalt.
Justkui jalgpallitreener
Juhtimist võrdleb Pillesson jalgpalliga. Tema ülesanne pole mitte inimesi tagant piitsutada, vaid hoida ülimotiveeritud meeskonda läbi põlemast. See õppetund tuli talle raskelt 2022. aasta buumi harjal ja sellele järgnenud intressitõusude tormis, mil magamata ööd olid tavapärased.
„Meil on hästi motiveeritud inimesed. Ma ei pea neid lükkama, vaid pigem süsteemi õlitama ja neid heas mõttes ohjas hoidma, et nad end ribadeks ei tõmbaks. Nagu jalgpallis, sa pead hoidma oma parimad mängijad lihtsalt toonuses.“
Pillessoni fookus on nüüd suunatud peakontori tugistruktuuride nagu personali, turunduse ja õigusabi lihvimisele, et enam kui 20 frantsiisist koosnev võrgustik toimiks nagu kellavärk. „Ma ei tulnud siia paati ümber pöörama, see seilab väga hästi. Ma tulin seda kiiremaks ja täpsemaks tuunima,“ võtab ta oma uue rolli kokku.
Sihikul on vahendusteenuse skeptikud
Pillessoni visioon viie aastaga käive kahekordistada ei põhine konkurentide „üleostmisel“, vaid hoopis uue turuosa võitmisel. Tema sihikul on need 15–20% inimestest, kes praegu usuvad, et saavad kinnisvara müügiga ise hakkama.
„Meie eesmärk on veenda neist esialgu vaid viiendikku. See on tohutu kasvupotentsiaal,“ selgitab ta. Pillesson usub siiralt, et professionaalne teenus jätab osapooltele lõpuks rohkem raha kätte, kuid tunnistab, et argumendid peavad muutuma paremaks. „Vahendusteenus ei ole lihtsalt kuulutuse portaali panemine. See algab hindamisest ja täna on meie tugevus suur võrgustik, kus on majasisesed juristid, videograafid ja stager’id ehk müügiobjektide kujundajad. See on tase, mida üksi toimetades on võimatu saavutada.“
Isegi kui turule tekib „iseteeninduslikke“ lahendusi, millega tuli hiljuti välja kogenud tegija Peep Sooman, jääb Pillesson rahulikuks. Tema sõnul on konkurents tervitatav, kuid rõhutab, et kliendid, kes on korra saanud tõeliselt kvaliteetse teenuse kogemuse, ei soovi enam ise „põlve otsas“ maaklerit mängida.
Põhjakoristajate ja AI sümbioos
Tehisintellektist rääkides on Pillessonil ette näidata reaalne katsekeskus hindamisosakonnas. Ta lükkab ümber hirmud, nagu kaotaks tehnoloogia hindaja ameti. Küll aga möönab ta, et lihtsamad ja likviidsemad tehingud, näiteks magalarajoonide korterite refinantseerimiseelne hindamine, liiguvad tulevikus süsteemipõhiste mudelite kätte.
„Hindaja on tegelikult ainuke lüli, kes oma silmapaariga vara üle vaatab. Ta on heas mõttes põhjakoristaja, kes kontrollib, et kõik oleks dokumentaalselt ja tehniliselt korras,“ ütleb Pillesson. Tema strateegia on tõsta meeskonna kompetentsi sellisele tasemele, kus tehisintellekt jääb vaid abimeheks. „Keerukamad maade hindamised ja kohtuhindamised, see on hindamiskunst, mis ei kao meie eluajal kuhugi.“
Geopoliitika on muutunud taustamüraks
Kui veel paar aastat tagasi pani iga negatiivne välisuudis kinnisvaraturu nädalateks seisma, siis nüüd on pilt teine. Pillesson tajub ühiskonnas olulist mõttelaadi muutust. „Varem lisasid analüütikud igale prognoosile disclaimer’i, et kõik oleneb geopoliitikast. Enam seda eraldi esile ei tooda, sest see ongi uus normaalsus, milles me elame,“ nendib ta.
Pillessoni sõnul on Eesti turg muutunud emotsionaalselt küpsemaks. „Veel kahe aasta eest oleks sarnase skaalaga uudis nagu Lähis-Idas alanud sõjategevus päringute arvu kohe lukku löönud. Praegu vaatan ma nädala statistikat ja näen, et kliendid toimetavad rahulikult edasi. Kindlustunde indikaatorid on põhjast väljas ja me oleme tegelikult uue tõusutsükli alguses.“
Kuigi statistika näitas mullu uusarenduste müügi märkimisväärset vähenemist, ei näe Pillesson arendajate seas närvilisust. Turg on koondunud suurte ja kogenud tegijate kätte, kes on varemgi tulistest sütest läbi käinud.
„Strateegiaid on muudetud, arendatakse pikema vinnaga, aga mingit paanikat ma ei näe. Jää on hakanud sulama,“ kinnitab Pillesson. Tema sõnul müüvad uued, praegusele turule vastava hinnastusega projektid täitsa hästi. Probleeme võib esineda pigem nende „laojääkidega“, millega alustati buumi tipus, 2021.–2022. aastal ja mille hinnastamisloogika jäi ajale jalgu.
Üks suuremaid muutusi viimase kümne aasta jooksul on Pillessoni hinnangul toimunud pangandusturul. Konkurents on tihenenud ja Eesti kohalike pankade pealetung on sundinud ka suurpanku paindlikumaks muutuma.
„Pangafinantseering ei ole otsuste tegemisel enam takistuseks. Konkurents on marginaalid alla surunud ja see tasandab suures osas euribori mõju,“ selgitab ta. Pillesson toob esile olulise näitaja: laenu taskukohasuse indeks on jõudnud tasemele, mis sarnaneb 2010. aastate keskpaigaga. See tähendab, et keskmise leibkonna võime laenu teenindada on tegelikult taastunud.
Hindade statistiline trikk
Rääkides Tallinna korterite ruutmeetrihinnast, soovitab Pillesson vaadata keskmise numbri taha. Kui pealkirjad karjuvad hindade paigalseisust või kergest langusest, siis analüütikuna näeb ta seal struktuurset muutust.
„Kui ühel aastal tehakse 1000 uusarenduse tehingut ja teisel vaid 500, siis ainuüksi see muutus lükkab keskmise ruutmeetri hinna alla, sest kallimate korterite osakaal tehingutes on väiksem. See ei tähenda, et kinnisvara on odavamaks läinud, vaid seda, et tehingute struktuur on muutunud.“
Pillessoni sõnum on julgustav: turg on leidnud uue tasakaalupunkti. Ehkki teatud segmendid, nagu tootmiskinnisvara, on veel madalseisus, on üldine trend suunatud vaikselt, kuid kindlalt ülespoole.
Lauguse tähtis roll
Uus Maa ei ole pelgalt kinnisvarabüroo, vaid laiuv võrgustik, millel on Tallinnas ja üle Eesti enam kui 20 frantsiisiüksust. Pillessoni sõnul ei ole eesmärk enam kvantitatiivne kasv ehk uute lippude püstitamine igasse linnaossa, vaid olemasoleva platvormi maksimaalne võimendamine.
„Meil on geograafiliselt jaotus paigas. Nüüd on fookus sellel, et anda frantsiisidele kätte parimad tööriistad oma mahu kasvatamiseks,“ selgitab Pillesson. Selles masinavärgis on oma kindel roll säilinud ka asutajatel. Jaanus Laugus ja Mika Sucksdorff on juhatuse liikmetena küll strateegilised nõustajad, kuid Lauguse „käekiri“ on endiselt tuntav ka rohujuuretasandil.
„Jaanusel on oluline roll meie koolitussüsteemis. See müügikursus on legendaarne, igaüks sinna ei pääse, teeme tiheda sõela. See mentorlus ja vahetu kogemuse jagamine noortele maakleritele on osa meie DNA-st,“ räägib Pillesson.
Spordimehest analüütikuks
Kuigi Pillessoni kunagine „valge vale“ rulluisutamise kohta on nüüdseks legendaarne, on tema tegelik kirg olnud jalgpall. Kuid spordiala on jätnud ka oma jälje. Vahetult pärast juhatuse esimeheks nimetamist ootas teda ees põlveoperatsioon.
„Sain karkudest alles nädal tagasi vabaks,“ muigab ta. „Jalgpalli mängides sain ühel hetkel aru, et profikarjääri siit ei tule. Võib-olla olin selle mängu jaoks liiga analüütiline, seal on vaja puhast instinkti.“
Nüüd jaguneb Pillessoni aeg kahe suure „projekti“ vahel. Üks neist on Uus Maa juhtimine ja teine, vahest veelgi olulisem, on kodus kasvav peagi aastaseks saav tütar. „Kogu aeg, mis tööst üle jääb, läheb perele. See uus eluetapp ja vastutusrikas töö võtavad praegu küll suure tüki, aga spordi ja perega proovin hoida vaimu virgena,“ võtab Pillesson oma uue elukorralduse kokku.