See küsimus on jätkuvalt meie kõigi meeli erutanud.
Alles aasta-kaks tagasi võis kinnisvarasse investeerida, ilma et oleks vaja olnud eriti pead vaevata, kas ikka tasuks investeerida kinnisvarasse või täpsemalt mida ivesteeringuobjektiks valida.
Kogu kinnivaraäris kasvasid hinnad meeletu tempoga ning see meelitas paljusid inimesi investeerima kinnisvarasse. Mida rohkem vaba raha kinnisvara alla oli paigutati, seda suurem kasu oli garanteeritud. Polnud võimalik eksida. Turg kasvas iga kuuga ja nii ka investeeritud summa väärtus.
Nüüd oleme jõudnud aega, kus hinnad on stabiliseerumas. Seda mitte niivõrd üldises läbilõikes, kui just läbi diferentseerituse skaala – olenevalt piirkonnast, maja arhitektuurist, korteri enda siseviimistlustasemest. Kusjuures kui viimast aspekti rohkem valgustada, siis järjest rohkem huvitab inimesi see, kui kaasaegse ja kui täiuslikkuseni viimistletud korteri nad omale saada võivad.
Näiteks veel mõned aastad tagasi tundus disainkorter paljudele kättesaamatu luksus. Nüüdseks on disaini poolt pakutavad võimalused kättesaadavad meile kõigile. Disain täidab suurt osa meie elust. Ajakirjade lehekülgedel ilutsevad kaunilt disainitud kodud ei kuulu enam üksikutele õnnelikele, vaid suurele osale meist endist. Disainiga tegelemine on popp, disain on meile kõigile kättesaadav. Mida toob see kaasa korteriturul? Aga just seda, et ihladusväärne pole enam korter, mis on lihtsalt heas korras või lihtne, aga värske remondiga. Meie elukvaliteet paraneb, me tahame järjest paremaid asju, kallemaid, kvaliteetsemaid materjale, stiilseid ja omanäolisi lahendusi. Me teame, mida tahta. Nii ei rahulda meid ka siseviimistluses enam lihtsad ja tüüpsed lahendused.
Üks on kindel: möödas on ajad, kus kinnisvarainvesteeringust võis lühikese aja jooksul juba arvestatavat kasu lõigata. Käes on aeg, kus investeerimisel kinnisvarasse peaksime lähtuma pikemaajalisest perspektiivist. Samuti peaks põhjalikult läbi kaaluma, millistesse objektidesse tasuks investeerida – mis hakkab oma väärtust kasvatama pikemas perspektiivis. Ehk me peaksime oskama ette mõelda mitte ainult järgmisele aastale, aga sellele, mis võib hinda tõusta viie või kümne aasta pärast.
Kuna valik kinnisvaraturul on laienenud, siis on ka võimalus leida omale sobiv kodu suurenenud. Inimeste ostumotiivid on erinevad. Üldjuhul ju soetatakse endale uus kodu. Paljudele inimestele on sel puhul oluline parendada oma praegusi elamistingimusi, kuid enamasti valitakse korter samasse piirkonda, kus ollakse harjutud elama. See võib olla mõjutatud sellest, et logistiline plaan töö-kodu-kool-lasteaed on nii hästi paigas, et ei taheta seda muuta. Teine suur põhjus on, et ollakse harjutud elama sealkandis, kuna seal elab kas ema-isa või vend või õde või veel mõni sugulane. Seepärast on nii Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe ikkagi müügiartiklid ja seal kerkivad uusehitised leiavad vaatamata äärelinna kohta suhteliselt krõbedale hinnale äärelinna siiski ostjad.
Kui vaadata kesklinna hindu, siis hinnaerinevus äärelinnaga on hakanud kasvama. Kuid hinnadiferents kesklinnas on tohutult suur. Hinnad algavad ca 30 000 kr/m2 ja ulatuvad kuni ca 70 000 kr/m2. Vaadates vanalinna ja kesklinna hindu, on hinnavahe kohati väiksem, kui võiks või peaks olema. Kasvuruumi vanalinnas veel on, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Hinda tõstvaid tegureid on mitmeid. Järjest nõudlikumast maitsest siseviimistluses me juba rääkisime. Tänapäeva kiire elutempo paneb meid tahtma kõike nüüd ja kohe. Seepärast on hea omandada korter, mis juba omab heal tasemel ja stiilset siseviimistlust, et mitte hakata korterit ümber planeerima ja remontima.
Remont tuleb kõne alla korteri puhul, mis saadakse kas tõesti soodsa hinnaga või siis on piirkond, kus ostetav korter asub, väga hinnatud. Samuti on remont vähetähtis, kui korter asub lisaks heale piirkonnale ka väga hea ja huvitava arhitektuuriga majas.
Kunagi oli oma kinnisvara ostmine asi, mida mitte kõik ei saanud omale lubada. Ostuotsuses lähtuti suures osa rahakoti suurusest. Nüüd on kasvav heaolu, palkade tõus ja laenutingimuste paranemine teinud kinnisvaraostu võimalikuks enamikule meist. Kapitalismi võidukäik paneb meid võistlema ja püüdma olla parem ja edukam kui teised. Ka kinnisvara omandamisel on oluline osta midagi sellist, mis ei oleks kättesaadav kõigile ja ei oleks nö laiatarbekaup ehk siis kui kinnisvarast rääkida, siis tüüpilised kortermajad teiste tüüpiliste kortermajade keskel. Inimesed on nõus maksma lisaväärtuste eest: ilus vaade, super asukoht, läbimõeldud planeeringud, kvaliteetne siseviimistlus, omanäolisus, rõdu, huvitav arhitektuur, hinnatud piirkond.
Järjest rohkem inimesi on hakanud hindama ainulaadsust ja omapära, unikaalsust.
Meil on sellist kinnisvara. Kuid tihti asub see kas piirkonnas, mis ei ole veel ausse tõusnud või on korter ja maja kehvas seisus. Paljud inimesed lähtuvad oma kinnisvara ostu tegemisel sellest, et otsivad just praeguse hetke parimat lahendust, suutmata näha kaugemat perpektiivi. Meie vanalinn on piiratud defitsiitne ala, kus kinnisvara omandamine on kindel investeering ja juurde ehitamine pea võimatu, meie mereäärne piirkond on piiratud defitsiitne ala. Kindlasti ehitatakse mere-äärsetele aladele kortermaju juurde, aga juurdeehitamise võimalused on siiski limiteeritud. Üha rohkem renoveeritakse vanu maju. Kalamaja piirkond on juba praegu omandamas üha atraktiivsemat ilmet, sadama piirkonda kehtestatud detailplaneering tõstab piirkonna väärtust veelgi. Koplis ja Pelgurannas on veel arenguruumi. Võimalus soetada midagi erilist, midagi omanäolist on täiesti olemas ja pakub järjest rohkem huvi.
Investeerimissoovitusena lisaksin siinkohal veel: mõelge pikemas perpektiivis, mõelge limiteeritud aladest, võrrelge Euroopaga, mis on seal kõige hinnatumad korterid, mis on meil ja mis piirkondadel on veel potentsiaali jõuda hinnatumate hulka. Kindlasti on mõistlik ikka veel kinnisvarasse investeerida. Tasub ainult ost perspektiivitundega läbi kaaluda.
Edu Teile!
Parimatega,
Marge Ambos
Kesklinna eluruuumide konsultant