Seitse enamlevinud küsimust kaasomandi kohta

Kaasomandis olev kinnisvara tekitab paljudes küsimusi, seda kardetakse ning üldine foon avalikkuses paneb seda pigem vältima. Aga kas ikka peaks?

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Erinevalt üldlevinud arusaamadest, et tegemist on millegi väga ebameeldivaga, millest kõik soovivad eemale hoida, on see siiski üks üsna levinud kinnisvara omandivormidest, mida ei peaks kartma. Kõige olulisem on teada kõiki kaasnevaid nüansse ning neid arvesse võtta, et hilisemaid probleeme vältida.

Minu käest uuritakse kaasomandis oleva kinnisvara kohta palju. Toon välja enamlevinud küsimused.

Kui ma ostan kaasomandis oleva korteri, siis kas ma olen ikka selle korteri omanik?

Jah, te olete omanik, keegi teie korteri üle otsustada (osta, müüa, pärandada, kinkida, hüpoteegiga koormata jne) ei saa. Kinnistusraamatusse märgitakse müüjale kuuluv mõtteline osa kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kinnistusraamatu teise jakku kantakse kõik kaasomanikud ning kolmandasse kaasomandi valdamise ja kasutamise korrad vastavalt kaasomanike vahel kokkulepitule. Kuna see kõik on notariaalselt kinnitatud, siis kohaldub see iga kord uuele omanikule.

Mida tähendab kaasomand mulle kui ostjale?

Kaasomandis oleva kinnisasja ostmisel peab ostja arvestama, et kui tehing on tehtud, siis müüja teavitab kaasomanikke ning sellest hetkest alates on kaasomanikel kahe kuu jooksul õigus astuda ostja asemele samadel tingimustel. Isegi kui kaasomanikud enne ütlevad, et nad ei plaani ostja asemele astuda, siis võib sellest hoolimata juhtuda, et kaasomanik mõtleb ümber, sest selline võimalus on talle seadusest tulenevalt antud.

Siinkohal soovitan hoiduda kahe kuu jooksul suuremat sorti remonditöödest või muudest ümberkorraldustest, sest juhul kui kaasomanik kasutab oma õigust astuda ostja asemele samadel tingimustel, siis võib ta nõuda ka algse seisukorra taastamist. Samas võib ostjale veel suurem mure tekkida sellega, et keegi ei kompenseeri juba tehtud kulutusi.

Kas pank annab kaasomandis oleva kinnisvara ostmiseks laenu?

Jah, annab. Kogemus maaklerina näitab, et kaasomand ei ole olnud pankade jaoks laenu mitteväljastamise aluseks. Küll aga on olukordi, kus pank palub kaasomanikelt notariaalseid kasutuskordi – kuidas on lahendatud parkimine, panipaigad vms.

Kas naaber saab takistada kaasomandis oleva korteri või majaosa müüki?

Ei saa, kuid ta võib teha selle väga ebameeldivaks. Seega on kommunikatsioon väga oluline.

Kui suhted on sassis, siis saab maakler neutraalse isikuna olukorda pisut parandada. Nii aitab ta müüjal kinnisvara müüa ning kaasomanikule leida uue toreda naabri, kellega suhted ehk ka paremad oleksid.

Kas naaber saab takistada ostjal kaasomandit soetada?

Saab, kui kasutab kaasomaniku õigust astuda ostja asemele samadel tingimustel. Kui raha ei ole aga üle kantud ja kaks kuud möödub, siis õigus kaob kuni järgmise korrani, kui majas uuesti mõnd korterit müüa plaanitakse.

Kas kaasomanik saab takistada korteris remondi tegemist?

Ei saa. Oma korteris, mis kuulub eriomandi koosseisu, ei saa kaasomanikud teisele kaasomanikule öelda, mida või kuidas teha. Siiski peab arvestama, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. See tähendab seda, et näiteks katus, fassaad, kandvad seinad, korstnad jms on kaasomandis ning parandusi ja uuendusi tehakse ühiselt ning kulud kantakse vastavalt mõttelise osa suurusele, mis on kinnistusraamatus fikseeritud.

Kas kaasomandi lõpetamine on võimalik?

Kaasomandi lõpetamine on võimalik, kuid siinkohal peavad kõik kaasomanikud ühte sammu astuma. Kaasomandi lõpetamine on võimalik ka juhul, kui see on otseselt vajalik ning osapooltele mõistlik, kuid üks kaasosanikest seda ei soovi. Sellisel juhul on vajalik jalge alla võtta kohtutee.

Ketlin Jundas, Uus Maa Maakri kutseline maakler