Mais oli kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne – kelle jaoks on tegemist buumiga ja kelle jaoks lihtsalt olukorraga, kus statistikat võimendavad eelmisel aastal edasilükatud tehingud, on fakt kummastki vaatenurgast hoolimata see, et nii kõrgeid tulemusi pole me näinud alates 2007. aasta kevadest.
Piirangute leevenedes pöördub inimeste fookus senisest enam eratarbimisele ning tõenäoliselt toimub turul alates jaanipäevast kerge rahunemine, mida võimendab puhkuste periood ning potentsiaalselt ka keskmisest soojem suvi. Sügisel näeme aga aktiivsuse taastumist ning võimalik, et ka kevadiste tulemuste ületamist, eriti kui pensionireformi käigus vabanev raha suunatakse rohkem varadesse kui eratarbimisse.
Kinnisvaraturul kehtib reegel, mis ütleb, et hinnad reageerivad enamasti viitega tehingute arvule. Kõrge tehingute arv on kaasa toonud hinnakasvu, mistõttu on tänase kõrge aktiivsuse pealt raske ette kujutada, et hinnad peaksid lähivaates langema. Ehitusmaterjalide kiire hinnatõus ning sügisese aktiivsuse uus tõusulaine survestavad hindu veelgi ülespoole liikuma, ehkki suveks võiks madalama aktiivsuse pealt eeldada ka selle näitaja puhul pigem stabiilsust.
Eesti korteriturg
Üle kogu Eesti sõlmiti mais üle 2400 korteritehingu, mida oli veelgi enam kui märtsis (2381 tehingut) ja aprillis (2424 tehingut). Maakondade lõikes olid jätkuvalt aktiivsemad suuremad maakonnad – Harjumaal sõlmiti 1261 tehingut (aprillis 1313), Tartumaal 326 tehingut (311), Ida-Virumaal 244 tehingut (213) ja Pärnumaal 180 tehingut (135).
Aktiivse turuga kaasas käiv hinnatõus on ilmne üle kogu Eesti – mais oli tehingute mediaanhind 1618 €/m2 ning tänavuse aasta esimese viie kuuga on tehingute mediaanhind suurenenud 6,5% (1471→1566 €/m2). Mediaanhind on ainsana vähenenud Hiiu-, Rapla- ja Valgamaal, kuid siin tasub maetud koera asukohta otsida pigem tehingute struktuuris kui reaalses hinnalanguses. Tehingute arv on eelmise aasta sama ajaga suurenenud 33,9% ning võrreldes 2019. aastaga, kui turuolukord oli tavapärane, 16,3%.
Tallinna korteriturg
Tallinnas sõlmiti mais 903 tehingut ning võrreldes märtsi ja aprilliga kui sõlmiti üle 1000 tehingu, toimus turul rahunemine. Uusarendustes sõlmiti 180 tehingut, mida oli praktiliselt sama palju kui aprillis, ent hoolimata pakkumise suurenemisest sõlmiti järelturul 723 tehingut ehk üle 100 tehingu vähem kui aprillis. Hoolimata langusest oli tegemist siiski väga aktiivse kuuga, ent kas märgid sellest, et eelmisel aastal oma korteri soetamise edasi lükanud inimesed, on esimeste kuudega selle tehingute kõrge arvuga kompenseerinud, näitab vaid aeg.
Tehingute mediaanhind oli seitsmendat kuud järjest üle 2100 €/m2 (2155 €/m2) – mullu esimese viie kuuga on mediaanhind suurenenud 6,9% ja tehingute arv 37,8%.
Tartu korteriturg
Tartus sõlmiti kolmandat kuud järjest üle 200 tehingu (täpsemalt 213), tehingute mediaanhind oli kuuendat kuud järjest üle 1700 €/m2 (täpsemalt 1723 €/m2). Uusarendustes oli mai seekord tagasihoidlikum, sõlmiti vaid 51 tehingut, ent selle kompenseeris järelturg, kus nagu aprilliski sõlmiti 162 tehingut – tavaliselt sõlmitakse Taaralinnas 120 järelturu tehingu ümber kuus. Aasta esimese viie kuuga on Tartu turg näidanud Eesti üht kiireimat kasvu – tehingute arv on suurenenud 67,8% (615→1032) ja mediaanhind 17,5% (1511→1776 €/m2).
Pärnu korteriturg
Ülimalt aktiivse järelturu tulemusena jõudis ka Pärnu oma viimaste aastate parima tulemuseni. Kui uusarendustes sõlmiti vaid 14 tehingut, siis järelturul koguni 118, samas kui viimaste aastate parim kogutehingute arv oli 2019. aasta mais, kui sõlmiti 115 tehingut. Tehingute mediaanhind oli hoolimata järelturu korterite suurest osakaalust väga kõrge – 1352 €/m2. Aasta esimese viie kuuga on tehingute arv suurenenud 39,7% (345→482) ja mediaanhind 1,8% (1272→1296 €/m2).
Narva korteriturg
Kõige rahulikum on kasv olnud Narvas, kus puudub uusarenduste toetav mõju. Sellest hoolimata on mulluse perioodiga tehingute arv suurenenud 29,7% (276→358) ning mediaanhind 6,1% (403→428 €/m2). Mais sõlmiti esialgsetel 73 tehingut, tehingute mediaanhind oli 424 €/m2.
Majade ja suvilate turul jätkuvad head ajad – aprilli ülikõrge tulemus (482 tehingut) löödi üle mais, kui sõlmiti 538 tehingut. Majadega sõlmiti 392 tehingut (neist 123 Harjumaal) ja suvilatega 146 tehingut (neist 61 Harjumaal). Aasta esimese viie kuuga on majade ja suvilatega sõlmiti 1976 tehingut, mida on 683 ehk 52,8% võrra enam kui mullu samal ajal.
Tehingute arvu kasv on olnud laiapõhjaline, ehkki suurema koore on riisunud tõmbekeskuste lähedased ja veekogude äärsed piirkonnad.
Ülevaadet ei saa lõpetada rääkimata hoonestatud elamumaa turust, mis hoolimata oma suhtelisest silmapaistmatusest on näidanud erinevate segmentide lõikes kõige kiiremat kasvu. Kui korteriturul oli tehingute arvu aastane kasv 34% ja majade/suvilate turul 53%, siis krunditurul on tehingute arv enam kui kahekordistunud – eelmise aasta esimese viie kuu jooksul sõlmiti 1085 tehingut, tänavu juba 2449 tehingut. Kinnitavad ka maakleridki, et päringute osas on tõmbekeskuste lähedased või kaunis looduslikus kohas paiknevad krundid pea sama populaarsed kui samaväärsed hoonestatud krundid.