Raplamaa kinnisvaraturul on müügi- ja pakkumishinnad tasakaalu leidmas

Raplamaa kinnisvaraturul muutub igal aastal kevade-suve tulekuga aktiivsemaks suvilate turg. Kohila vallas algavad elamiseks sobilike aiamajade pakkumishinnad 19 173 eurost (300 000 kroonist). Sarnasesse suurusjärku jäävad ka tehinguhinnad. Seega võib öelda, et valdav osa müüjaid on turuseisuga hästi kursis. Üldiselt jagunevad Raplamaa kinnistud kolme gruppi: – aiamajade-suvilatega krundid; – maamajade või taludega kinnistud, mis asuvad …

Parkimiskoha puudumine võib kesklinnakorteri tehingu ära jätta

Erinevalt teistest Tallinna piirkondadest on kesklinna kinnisvaraturg olnud aktiivne ka kohe euro tuleku järel. Nii noored kui ka keskealised, nii eestlased kui ka välisinvestorid on jaanuaris ja veebruaris tundnud aktiivselt huvi kesklinna korterite ostmise, müümise või üürimise vastu. Teadmiseks neile, kes tahavad kesklinnas korterit müüa, et parkimiskoht ja panipaik on väga olulise tähtsusega. Panipaiga puudumise …

Kinnisvaraturg ärkab koos kevadega

2011. aasta kinnisvaraturul on koos eurole üleminekuga alanud pigem väikese reservatsiooniga ning inimesed hakkavad uue rahaga harjuma.Näha on, et kinnisvara järele on vajadus ning huvi olemas nii kodu ostjal kui investoril. Seisukohad on veel veidi kõhklevad, aga euroga harjumisel ning kevade saabumisel aktiivsus turul kindlasti kasvab.2010. aasta põhjal võib öelda, et kinnisvaraturul on hinnad olnud …

Kas uued elamukrundid Viljandis lükkavad kinnisvaraturu käima?

Teadaolevalt kavatsetakse rajada kahte uude elamukvartalisse Viljandi linnas ühtekokku 46 elamukrunti. Järveotsa uue elamukvartali esimese etapina  pakub Viljandi linn sel aastal 25 ehituskrunti, millele saab seada hoonestusõiguse. Kruntidele on ette nähtud rajada teed ning kommunikatsioonid. Kruntide suurus on ca 1300 m2. Järveotsa elamukvartal asub looduslikult kaunis kohas. Läheduses on lasteaed, kool ja terviserada ning ühendus …

Äripindade omanikud ei ole läbirääkimistel enam nii paindlikud

Võib öelda, et tänaseks on Tallinna ärikinnisvara sektoris on langus kindlasti selgelt pidurdunud ning teatud segmendi puhul võib juba rääkida ka languse peatumisest. Ettevõtete omanikud ning juhid näevad tulevikku ettevaatlikult positiivsena ja seda toetavad Eesti majandusnäitajad, mis on olnud positiivsed juba kolm kvartalit järjest. Seega julgetakse teha tulevikku suunatud laienemisotsuseid. Näiteks viimase poole aasta jooksul …

Tartus on pakkumise- ja müügihinnad tasakaalu leidnud

2011. aasta on Tartu kinnisvaraturule alanud suhteliselt aktiivselt. Eriti väljendub aktiivsus ostusoovides – soovist soetada  kinnisvara.  Kui 2010. aasta lõpus arvati, et turgu tabab paarikuuline  “eurošokk”, siis täna on näha, et eurole üleminek ei ole negatiivselt  turgu mõjutanud. Oodatult on jaanuarikuu tehingute poolest tagasihoidlik, kuid jaanuaris tehtud töö kajastub veebruarikuus. Erinevalt teistest Eesti piirkondadest on …

Ida-Virumaal on hinnatud soodsad linna- ja suvituspiirkondade korterid

Ida-Virumaal on elukondliku kinnisvara keskmised müügihinnad võrreldes 2010. aasta jaanuariga samal tasemel, olenevalt piirkonnast on toimunud langus või tõus 5-10%. Turul on vähest aktiivsust märgata, kuid kinnisvara ostu-müügitehingute arv jaanuaris ei ole tõusnud, võrreldes 2010. a jaanuariga. Tehingute aktiivsust hoiavad endiselt üleval odavate korterite ostjad Venemaalt. Lisaks on aktiivsuse põhjuseks eurole üleminek Eestis, mis andis …

Lasnamäe elanike arv on põhjuseks kõrgele tehinguaktiivsusele

Lasnamäe (www.lasnamae.ee andmetel) on Tallinna suurim magalarajoon, territooriumi pindala on 2741 km² ning seal elab ligi 115 000 elanikku.  Lasnamäe kodulehe andmetel alustati paneel-elamuehitust katseliselt 1960-ndatel ja plaanipäraselt alates 70-ndate lõpust. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Kortermaju jõuti ehitada kokku 650 tükki. Tänase seisuga areneb Lasnamäe kinnisvaraturg edasi, …

Välisinvestorite huvipiirkond on laienenud kesklinnast Kristiinesse

Tallinna kinnisvaraturg üleüldiselt on püsinud viimase aasta jooksul stabiilsena ning sarnane olukord on olnud ka Kristiines. Maa-ameti statistika andmetel olid kolm viimast kuud 2010. aastal Kristiine linnaosas mõnevõrra madalamate tehingute arvuga kui samal perioodil 2009. aastal. Samas võrreldes ostu-müügitehinguid kahe aasta lõikes, siis 2010. aastal oli selleks arvuks 633 ning sellele eelnenud aastal 442 (kasv …