Kinnisvaraturgu mõjutab kõige rohkem see, kuidas muutub rahvastik, Euroopa suur väljakutse on sündimuse langus ning see mõjutab lõpuks nii majandust kui ka kinnisvaraturgu, nendib Uus Maa partner ja juhatuse liige Mika Sucksdorff.
Uus Maa partneri ja juhatuse liikme Mika Sucksdorffi sõnul on Tallinna uusarenduste hinnad kerkinud tasemele, kus uus korter maksab sisuliselt sama palju kui Helsingi järelturukorter: Tallinnas 4500–4700 eurot ja Helsingis umbes 4900 eurot ruutmeetri eest. Hinnavahe on vähenenud Eesti palkade kiire kasvu tõttu. Luminori esindaja Elar Ollik märkis, et Eestis elavneb eeskätt järelturg, kuid pikemas vaates kujundavad kinnisvaraturgu enim demograafilised muutused.
Just ja see teadmine jõuab üle turu erinevatele osalistele kohale aina selgemalt. Uute eluasemete klientide keskmine vanus on viimase kolme aastaga tõusnud 34 aastalt 39 aastani. Inimesed jõuavad uue kodu ostuni järjest hiljem. Kuidas selleni küll on jõutud? Tutvu olukorra anatoomiaga, tagamaade, põhjustega – neid tegureid on 7, aga siin on ka lahendus – vaata järele.
„Statistika järgi langesid Helsingi järelturu korterite hinnad tänavu kevadel aastases võrdluses üle 7 protsendi ning keskmine ruutmeetrihind jäi umbes 4900 euro juurde,“ ütles Sucksdorff.
Ta märkis, et pärast 2008. aasta finantskriisi liikusid Eesti ja Soome kinnisvaraturud tema hinnangul väga erinevas tempos. Eestis langesid kinnisvarahinnad ligi 58 protsenti, Helsingis aga vaid umbes 7–8 protsenti. Kui Soomes taastusid hinnad kiiresti, siis Eestis võttis see märksa rohkem aega.
„Kui 2010. aastal oli Eesti keskmine palk alla 800 euro ja Soomes umbes 3100 eurot, siis tänaseks on Eesti keskmine palk tõusnud ligikaudu 2100 euroni ja Soomes umbes 4100 euroni. Eesti on viimase 15 aastaga Soomele märgatavalt lähemale jõudnud ning see kajastub ka kinnisvarahindades,“ rääkis Sucksdorff.
Tallinna ja Helsingi hinnavahe on kiiresti vähenenud
Sucksdorff tõi välja, et Eesti kinnisvaraturu taastumises mängisid pärast finantskriisi olulist rolli ka Soome investorid, kes nägid Tallinnas võimalust osta kinnisvara oluliselt madalama hinnaga kui Helsingis.
„Kui Helsingis maksis kahetoaline korter üle 200 000 euro, siis Tallinnas oli võimalik sarnane korter saada 70 000–80 000 euroga. See muutis investeerimisotsuse Soome investorite jaoks väga lihtsaks.“
Praeguseks on olukord märgatavalt muutunud ning hinnavahe kahe pealinna vahel oluliselt vähenenud. „Helsingi järelturukorterite keskmine ruutmeetrihind on praegu umbes 4900 eurot. Tallinna uusarenduste hinnad liiguvad samuti ligikaudu 4500–4700 euro juurde. Sisuliselt võib öelda, et Tallinna uus korter maksab täna sama palju kui Helsingi järelturukorter,“ märkis Sucksdorff.
Luminori partnersuhete juht Elar Ollik ütles, et sarnast trendi on näha ka Eesti kodulaenuturul. „Huvi koduostu vastu on viimastel kuudel kasvanud ning aktiivsem on just järelturu segment. Inimesed teevad ostuotsuseid taas julgemalt, kuid samal ajal võrreldakse varasemast hoolikamalt erinevaid piirkondi, hinnataset ja vara pikaajalist väärtuse kasvu,“ selgitas Ollik.
Soome turgu mõjutavad majandus ja uusarendused
Sucksdorffi sõnul mõjutab Soome kinnisvaraturgu tugevalt sealsest majanduskeskkonnast tulenev ebakindlus. Kõrgem töötus, tarbijate nõrgem kindlustunne ja aeglasem majanduskasv mõjutavad otseselt inimeste valmisolekut suuri ostuotsuseid teha.
Uus Maa juhatuse liige märkis, et surve alla on sattunud just Soome uusarenduste turg. „Soomes kasutati uusarenduste puhul palju mudelit, kus laenu võttis korteriühistu ning investorid said väikese omaosalusega osta mitu korterit korraga. Intresside tõus ja turu jahtumine lõid selle mudeli kõikuma. Üüritulu vähenes, kulud kasvasid ning paljud investorid pidid hakkama ise peale maksma,“ selgitas ta.
Olliku hinnangul on Eestis olukord olnud mõnevõrra stabiilsem. „Kuigi ka Eestis on viimastel aastatel olnud ettevaatlikkust rohkem, on kodulaenutaotluste arv taas kasvamas ning näeme, et inimesed kohanevad uue intressikeskkonnaga järjest paremini,“ märkis Ollik.
Pikemas vaates mõjutab turgu demograafia
Pikemas perspektiivis peab Sucksdorff oluliseks eelkõige demograafilisi muutusi. „Kinnisvaraturgu mõjutab kõige rohkem see, kuidas muutub rahvastik. Euroopa suur väljakutse on sündimuse langus ning see mõjutab lõpuks nii majandust kui ka kinnisvaraturgu,“ ütles ta.
„Kinnisvarahinnad liiguvad üldiselt majanduse tempos ning pikemas perspektiivis kasvavad edasi. Küsimus on pigem selles, kui kiiresti majandus taastub ja kuidas käituvad keskpangad ning pangad tervikuna,“ lisas Sucksdorff.
Artikli autor: Kinnisvarauudised.ee