Ehitisregister on riiklik andmekogu, kus saab taotleda ning menetleda erinevaid ehitise dokumente: ehitusluba ja -teatist, kasutusluba, kinnisvara energiamärgist. Ehitisregistri eesmärk on anda, hoida ja avalikustada teavet olemasolevate, planeeritavate ja ehitatavate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.
2015. aastal jõustunud ehitusseadustiku alusel oli ehitisegistri andmete korrastamise tähtajaks 1. jaanuar 2020, mille kohustus langes kinnisvara omanikele.
Tänaseks on tähtajast möödas juba neli aastat, kuid vaatamata sellele, ei ole väga paljud omanikud jätkuvalt teadlikud ehitisregistrist ega ka kohustusest, mis on neile ehituse omamisega langenud. Enamasti jõuavad inimesed ehitisregistrini alles siis, kui neil on vaja vara müüa või panna see laenu tagatiseks.
Info selle kohta saadakse peamiselt maaklerilt, hindajalt, pangalt või notarilt, kes paluvad omanikul enne tehingut andmeid korrastada. Andmete puudus võib kaasa tuua olulise aja ja ka rahalise lisakulu.
Lisaks omanikele võiksid ehitisregistris olevate andmetega tutvuda ka kinnisvara ostjad, eriti enne kui minnakse tehingusse või tellitakse eksperthinnang.
Sel moel saab ostja vähendada riski, et ostab kinnisvara, millega on hiljem probleeme: näiteks puuduvad ehitisel vajalikud load.
Ehitisregistrist võib leida teavet ka piirkonna detailplaneeringute ja tulevaste arenduste kohta, mis võivad mõjutada kinnisvara väärtust ja kasutusvõimalusi.
Uus Maa Tartu büroo juht Kristi Tobreluts toob välja kaheksa detaili, mida peaksid ehitise omanikud või kinnisvara ostjad ehitisregistrist kontrollima. Samuti teeb ülevaate, kuidas täpsemalt neid andmeid ehitisregistrist vaadata.
Andmete kontrollimine ehitisregistris
Ehitisregistri leiad SIIT.
Esmalt tuleb sisestada ehitise aadress, mille andmeid hakkad vaatama. Sellega saad kätte kõik vajamineva info.
Avaneb loetelu koos soovitatud aadressidega. Klikkides õigele aadressile avaneb sulle info hoone kohta. Esmaülevaate kuvamiseks tuleb vajutada ehitisregistri koodile.
1. Oluline on jälgida, mis on märgitud ehitise seisundiks. Kui on märgitud OLEMAS või KASUTUSEL, siis on andmed korras.
2. Järgmisena vaata üle ehitise kasutamise otstarbed. Siin peaks kirjas olema, kas tegemist on üksik-, korterelamu või paarismajaga. Samuti kontrolli siin kasutamise otstarbe pinda ehk elamu puhul elamu kogupinda.
3. Seejärel vaata üle hooneosad, et oleks olemas õige tubade arv, korrused, hooneosa pind ning sealhulgas eraldi välja toodud ka köetav pind. Siin peab olema märgitud soojavarustuse-, energiaallika liik ning kas hoones on vann, dušš, saun või tualettruum.
4. Ehitise mõõtmete alt tuleb kontrollida korruste arvu ning ka köetavat-, ehitusalust- ja suletud netopinda.
5. Ehitise konstruktsioonide ja materjalide juures vaata, kas see vastab tegelikult reaalsele olukorrale. Koduomanikel on siin eelkõige probleeme tekkinud katusematerjali liigiga, kuna katuseid on mitu korda vahetatud.
6. Ehitise tehnilised näitajad on välja toodud elektrisüsteemi-, soojusvarustuse- ja energiaallika liik. Siin tuleb sul samuti veenduda, et kõik vastaks tegelikkusele. Tihti tekib olukord, kus inimesed on vahetanud enda soojavarustuse liiki, kuid andmed on jäetud korrigeerimata. Näiteks on gaasiküttelt üle mindud maaküttele, kuid ehitisregistrisse pole muudatus jõudnud.
7. Ehitise dokumentide all saad ülevaate esitatud dokumentidest ja kehtivatest lubadest. Siin on välja toodud, kas hoonele on väljastatud ehitus- ja kasutusluba.
8. Ehitisregistris peaksid olema lisaks põhihoonetele välja toodud kõik abi- ja kõrvalhooned, mis on üle 20 m² ehitusaluse pinnaga.
Mis teha kui selgub, et ehitisregistris on sulle kuuluva hoone andmed valed?
Kui selgub, et sinu kinnisvara andmeid ehitisregistris ei ole või kinnisvara andmed on valed, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Seal saad välja selgitada, mis teatiseid ja lubasid sa vajad andmete korrastamiseks.
Kristi Tobreluts (Uus Maa Tartu büroo juht ja kutseline maakler tase 6)