Septembris sõlmiti 2096 korteriomandi ostu-müügitehingut. Kuigi tavapärase loogikaga võttes tundub september pigem vaiksem kuu, sest see haakub suvepuhkuste lõpu ja kooli algusega, siis reaalsus on tunduvalt pragmaatilisem ning varem kokkulepitud tehingud sõlmitakse ka hoolimata uute kohustuste tekkimisest.
Ehk siis kõikidest eelduslikest takistustest hoolimata oli september väga aktiivne, kuna vaid kahel varasemal kuul on tänavu sõlmitud vähemalt 2000 tehingut. Tehingute mediaanhind jäi üsna aasta keskmise juurde (1351 EUR/m2) ning aasta esimese üheksa kuu lõikes suurenes tehingute arv võrreldes mullusega 686 tehingu ehk 4,1% võrra ning tehingute mediaanhind suurenenud 3% võrra 1368 EUR/m2-ni.
Uusarenduste osakaal 2018 ja 2019 esimesed kaheksa kuud
Tänavune aasta on näidanud, et maakonnad on seljatanud mulluse languse (tehingute arv on langenud vaid neljas maakonnas), ent pikas perspektiivis kasvab tehingute arv vaid piirkondades, kus on stabiilne või kasvav rahvaarv ning aktiivne uusarendusturg. Aasta suurimad tõusjad ongi ühe erandiga (Ida-Virumaa) olnud seotud uusarendustega – Pärnumaal suurenes tehingute arv 97 võrra, Tartumaal 162 võrra ning Harjumaal 223 võrra. Kõige enam suurenes tehingute arv aga Harjumaal väljaspool Tallinna (+191 võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga), mida iseloomustab ka kiire hinnatõus – 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis oli mediaanhind 1191 EUR/m2, 2019. aastal aga 1484 EUR/m2 ehk ligi veerandi võrra kõrgem. Tehingute arvu kasv pole aga olnud laiapõhjaline – 15 omavalitsusest väljaspool Tallinna suurenes näitaja vaid seitsmes omavalitsuses, ent olulisel määral panustas kasvu vaid üks omavalitsus. Mullu sõlmiti Saue vallas esimese üheksa kuuga 245 tehingut, tänavu aga 468 tehingut ehk ligi kaks korda rohkem. See tähendab, et uusarendusturg on ka Harjumaal tänavu kerges languses, ent turuosa väljaspool Tallinna on suurenenud. Teistes suuremates omavalitsustes suurenes tehingute arv Viimsi vallas (236→274) ja Lääne-Harju vallas (160→210), Rae vallas oli tehingute arv stabiilne (428→423) ning langes Harku vallas (148→124) ja Maardu linnas (165→136). Vaadates aga tänast arengut liigub suurem arendusmaht järgmistel aastatel Saue vallast Harku valda.
Tallinna korteriturg 2019
Tallinnas sõlmiti septembris 830 tehingut ning tehingute arvu kasv võrreldes eelmiste kuudega viitab sellele, et kätte on jõudmas Tallinna turu aktiivseim periood, mil valmib suurim uusarenduste maht. Aasta lõikes jäi september alla vaid maikuule. Tehingute mediaanhind oli septembris 1853 EUR/m2 jäädes üsna aasta keskmise näitaja juurde. Aasta esimese üheksa kuuga on Tallinnas sõlmitud 7132 tehingut ehk 32 vähem kui mullu, olles üks vähestest piirkondadest Eestis, kus tehingute arv on võrreldes mullusega vähenenud. Asumitest on võrreldes mullusega tehingute arv kõige enam suurenenud Kesklinnas (1331→1512) ja Põhja-Tallinnas (1118→1283), samas kui suurem langus on tabanud Haaberstit (839→650) ja Lasnamäed (1770→1534). Tõenäoliselt tasandab aga tänavuse aasta viimane kvartal need vahed väiksemateks.
Tehingute mediaanhinna kasv on aga kiire olnud, uusarenduste pakkumise vähenemine ning jätkuv palgakasv on võimaldanud arendajatel ka kõrgemate hindade kiuste hoida realiseerimise tempo kiirena. Tänavuse aasta esimese üheksa kuu tehingute mediaanhind oli 1856 EUR/m2, mullu oli see 1749 EUR/m2 ehk aastaga on hinnatase suurenenud ca 6%. Tallinna linnaosade peale on ainsana tehingute mediaanhind langenud Haaberstis, kus uusarenduste tehingute osakaal on tänavu võrreldes mullusega väiksem olnud. Ainsana oli üle 2000 EUR/m2 mediaanhind Kesklinnas (2481 EUR/m2), millele järgnesid Põhja-Tallinn (1982 EUR/m2) ja Kristiine (1979 EUR/m2).
Tartu korteriturg 2019
Võrreldes igas mõttes rekordilise augustiga, oli september Tartus paljuski tavapärasem, ent tänu aktiivsele järelturule, kus sõlmiti tänavuse aasta lõikes kõige enam ehk 148 tehingut, oli tarkusekuu Tartu keskmisest enam aktiivsem. Uusarendustega sõlmiti 44 tehingut, neist enamik Riia kvartalis, ent uusarenduste keskmisest väiksem osakaal mõjutas tehingute mediaanhinda, mis oli aasta üks madalamaid ehk 1401 EUR/m2. Võrreldes mullusega on Tartu turg siiski aktiivsem – aasta esimese üheksa kuuga on tänavu sõlmitud 1540 tehingut ehk 90 enam kui möödunud aastal. Tehingute mediaanhind on mullusega suurenenud 88 EUR/m2 võrra ehk 6,5%.
Pärnu korteriturg 2019
Kui välja arvata suvepealinnale iseloomulikult aktiivsed kevadkuud (tänavuse aasta lõikes aprill ja mai), siis oli september tänavuse aasta aktiivseim kuu. Kokku sõlmiti 85 tehingut, millest 24 sõlmiti uusarendustega (valdavalt Oja tn, Vesiroosi tn, Tiiru tn tehingud), jäädes ka uusarendustehingute arvu poolest alla vaid aprillile ja maile. Järelturg oli üsna keskmise stabiilsusega, tänavu on järelturul sõlmitud keskmiselt 60 tehingut kuus, septembris sõlmiti 61 tehingut. Peamiselt tänu uusarendusturu kasvule on käesoleva aasta esimese üheksa kuuga sõlmitud 702 tehingut ehk 103 võrra rohkem kui mullu. Kuna uusarendustehingute maht on korrelatsioonis tehingute mediaanhinnaga, on viimane näitaja tänavu suurenenud 1178 EUR/m2-lt 1248 EUR/m2-ni ehk ligi 6%.
Narva korteritehingute arv 2018 ja 2019
September oli Narvas üle keskmise aktiivne, sõlmiti 69 tehingut, ent mediaanhind oli aasta üks madalamaid (362 EUR/m2). Võrreldes eelmise aastaga on turg veidi edasi liikunud, aasta esimese üheksa kuuga sõlmiti 550 tehingut, mida oli 21 võrra enam kui mullu. Positiivne on ka hinnalanguse peatumine – nii eelmise kui ka selle aasta esimese III kvartali tehingute põhjal oli mediaanhind 389 EUR/m2. Siiski pole võrreldes eelneva kolme linnaga pole Narval kinnisvarabuumist sisuliselt õnnestunud osa saada, viimase viie aasta jooksul on tehingute mediaanhind hoopis vähenenud – 2014. aasta esimese üheksa kuu põhjal oli tehingute mediaanhind 525 EUR/m2, 2019. aasta samal ajal aga 391 EUR/m2 ehk neljandiku võrra väiksem. Pannes samast perioodist kõrvale veel 8,8%-lise tarbijahindade kallinemise ning enam kui 300 eurose brutokuupalga kasvu Ida-Virumaal, on kinnisvara hinnad Narvas sisuliselt tunduvalt odavamad ja taskukohasemad kui viis aastat tagasi. Põhjusteks on ilmselt ebakindlus tuleviku suhtes, Vene turu ärakukkumine ning rahvaarvu vähenemine ja vananemine.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik