Kuigi käesolev aasta on Eesti kinnisvaraturul alanud võrreldes mulluse sama ajaga vaiksemalt, näitasid suuremate linnade korteriturud märtsis juba elavnemise märke. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.
Uudised Lähis-Idast on ärevad ning mõjud naftahinnale tugevad. Samas ei ole need veel majandust tugevalt mõjutanud, kuna ootus, et olukord laheneb püsivalt, on pigem valdav. Niisamuti ei ole need sündmused mõjutanud ka kinnisvarahuviliste ostukäitumist. Et aga olukord on ettearvamatu, ei tasu ühtegi sündmust alahinnata.
Laenuvõtjaid mõjutava Euribori trend on aga taas tõusulainel, nii et inimestel tasub oma otsustes kindlasti kaalutletud olla. Kallineva laenu tulemusel jätkub kindlasti ka järelturu võidukäik.
Eesti korteriturg
Tallinn. Märtsis müüdi Maa- ja Ruumiameti andmetel pealinnas 775 korterit, mis on veebruarist 16,7% enam. Ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2802 eurot – muutus võrreldes veebruariga -3,1% ja aastaga +0,1%.
Tartu. Korteriturg sai veebruari madalseisust üle ning ühe kuu müükide arv ületas märtsis taas 100 piiri. Nii toimus 123 ostu-müügitehingut ning kasv veebruariga võrreldes 33,7%. Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2222 eurot – muutus võrreldes veebruariga -4,1% ja aastaga -12%.
Pärnu. Märtsis müüdi Pärnus 76 korterit, mida on 28,8% enam kui veebruaris. See on võrreldav aktiivsema turuga, mida nägime suvepealinnas möödunud aasta suvel ja varasügisel. Korterite mediaanhinnaks tuli 2129 eurot – muutus võrreldes veebruariga +0,4% ja aastaga -8,4%.
Narva. Korteriturg Narvas on sel aastal olnud üsna stabiilne, kuid märtsis toimus kasv siingi. Müüdi 58 korterit, mis on 9,4% enam kui veebruaris. Korterite mediaanhinnaks kujunes 407 eurot – muutus võrreldes veebruariga +2,5% ja aastaga +3,7%.