Globaalne kinnisvaraindeks näitas mais, et USAs on eluasemehinnad kasvanud aastaga 5,6%, Austraalias 9% ning Euroopa Liidus keskmiselt 2,5%. Eestis langesid korterite mediaanhinnad juunis 5,8%, kuid meie turg jõuab muule maailmale paratamatult järgi, aga kohalik hinnakasv sõltub kõige rohkem ühest tegurist.
Kasvunumbrite põhjal räägitakse suurtel turgudel juba uuest kinnisvarabuumist, mis on paljude analüütikute prognoosid kõrgete intressimäärade mõjust hindadele pea peale pööranud. Nii Euroopas kui USAs on kinnisvaraturg tervikuna hoolimata kõrgetest intressimääradest üllatavalt tugev. Samal ajal ehk maikuus langesid Eestis aastases võrdluses korterite mediaanhinnad 10% ning juunis 5,8%. Tekib küsimus, miks meil muutused nii kaua aega võtavad ja millal kohalik turg uuele kasvule pöördub.
Suurte rikaste riikide kinnisvarahinnad on tõusnud peamiselt kolme teguri koosmõjul: immigratsioon, laenuvõtjate ohverdused ning tugev majandus. Immigratsioon rikastesse riikidesse kasvab aastas ligi 4% ning see tõstab nii eluaseme- kui ka üürihindu. Näiteks kasvab Austraalia rahvaarv immigratsiooni tulemusena poole miljoni inimese võrra aastas, mis tõstab Goldman Sachsi hinnangul eluasemehindu umbes viie protsendi võrra. Eesti rahvaarv on viimase 10 aasta jooksul samuti immigratsiooni toel kasvanud, mullu lisandus rändega üle 5700 inimese, mis hakkab ka meie turule järjest enam mõju avaldama, rääkis Habal.
Teine globaalne trend on, et laenuvõtjad on teinud majapidamiskuludes suuri kärpeid. näiteks Eestis on jaekaubanduse müügitulud 2024. aasta esimese viie kuuga aastases võrdluses endiselt languses ning mai müügitulu jäi alla nii 2023. kui 2022. aasta mai müügitulule. Samuti otsivad inimesed võimalusi ujuva intressimäära keskkonnas laenukulude vähendamiseks – aasta alguses toimus suur kodulaenude refinantseerimitse buum, mis tõi uute kodulaenude intressi 1,5% peale. Lisaks on uue kodulaenu keskmine pikkus kasvanud viimase kolme aastaga enam kui aasta võrra, 26,5 aastani. Esimene intressilangetus leevendas veidi laenuvõtjate olukorda, ent pakkumiste arvu tugev kasv ostu-müügiturul näitab, et finantsolukorra parendamiseks on soov varade müügiks suur.
Kohalike kinnisvarahindade kõige olulisem mõjutaja on aga seotud regionaalse majandusega ning see on ka põhjus, miks ajal, kui enamikes rikastes riikides on kinnisvarahindade kasv juba alanud, siis Eestis ja Soomes seda veel toimunud pole. Meie peamiste kaubanduspartnerite Rootsi, Soome ja Saksamaa kinnisvarahinnad olid globaalse kinnisvarahinnaindeksi andmetel mais samuti languses, moodustades arenenud riikide võrdluses tähelepanuväärse erandi. Samas on baasnäitajad head – tugev tööjõuturg, inflatsiooni ületav palgakasv ning kõrgete hüpoteegimaksetega kohanemine.
Kinnisvara hinnakasvu eeltingimusteks on meie peamiste ekspordi sihtriikide majanduskasv, mis kõigepealt aitab ettevõtteid ning seejärel inimesi. Eesti Panga hinnangul näeme aasta teises pooles majanduskasvu ning kui globaalne olukord drastiliselt ei muutu, siis võib järgmisel aastal nii Eestis kui lähiriikides juba oodata kinnisvarahindade kasvu.