Kalamaja atraktiivsus ja populaarsus on viimastel aastatel jõuliselt kasvanud, samas on suurem hinnatõus alles ees, piirkonna kinnisvara mõjutab lähiaastatel Kalamaja ümbruse korrastumine.
Tallinna kesklinnas Vanalinna ja mere vahelisel alal paiknev miljööväärtuslik puitasum Kalamaja on oma arengu ja korrastumise poolest alles poolel teel. Kuigi viimaste aastate jookul on Kalamaja hoonestuse seisukorda läbi renoveerimise oluliselt parandatud ning elanikkond on vahetumas, peab Kalamaja tulevase arengu ja populaarsuse hindamiseks veidi laiemalt vaatama. Kalamaja muutub tõeliselt atraktiivseks ning korterite hinnatase kasvab hüppeliselt alles peale Kalamaja ümbritsevate endiste tööstus-alade korrastumise ning neile uue, tänapäevase, elu andmise.
Üldise hinnatõusuga Tallinna kinnisvaraturul on kaasa läinud ka Kalamaja korterite hinnad. Sealne hinnatõus on olnud minimaalselt 10 % aastas ning seda juba vähemalt viimased kolm aastat. Samuti on hinnatõusu ja piirkonna populaarsust positiivselt mõjutanud paiknemine südalinna läheduses ning kindlasti ka miljööväärtuslikke puithooneid hindavate inimeste osakaalu suurenemine. Samadel põhjustel on ka edaspidi oodata piirkonna kinnisvara stabiilset hinnatõusu. Kalamaja puithoonestuse ja miljööväärtusliku elukeskkonna säilitamiseks on välja töötatud ehitusmäärus, mis ka lähiajal Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatakse. Kalamaja ehitusmäärus annab selge ettekirjutuse olemasolevate hoonete renoveerimiseks, aga samuti ka uushoonestuse püstitamiseks – seda kõike selleks, et säiliks rohke haljastuse ja madala hoonestusega puitlinnak.
Kui vaadata Tallinna kaarti võib märgata, et Kalamaja oma miljööväärtusliku puithoonestusega on juskui muust linnast ära lõigatud ning piiratud endiste tööstushoonete, raudtee harude ja suletud sadama-alaga. Endine Kalasadama territoorium, Baltijaama ümbruse ja Telliskivi tänava vahelise ala tööstushooned, Kopli kaubajaam, Volta tn äärne tööstuspiirkond, Lennusadam, Noole ja Küti tänava ning Patarei vangla ümbrus – täna räämas ja kasutuseta hoonevared võivad tunduda väärtusetud, kuid tegelikkuses on tegemist hinnatuimate kinnisvaraobjektidega Tallinnas. Kui need alad välja arendada ja ellu äratada, muutub Kalamaja teiste linnaosade ja mere suunas avatumaks, mille tulemusena tekib terviklikum linnapilt. Ümber Kalamaja puitasumi on võimalik rajada palju uusi korterelamuid ja ärihooneid, samuti leidub ruumi vabaaja- ning kultuuriasutuste ehitamiseks. Eeldatavalt muutub seeläbi Kalamaja puitasum oluliselt populaarsemaks ja kinnisvarahinnad tõusevad piirkonnas hüppeliselt.
Kalamaja miljööväärtuslikus puitasumis on uute hoonete ehitamine piiratud, olemasolevat hoonestust ei tohi lammutada ning seeläbi ei teki uusi ehitusplatse. Kalamaja väärtus seisneb lisaks paljudele muudele teguritele just puithoonestuses, mille eripära Kalamaja ümbruse arenedes veelgi paremini esile tuleb. Ümber Kalamaja uute kaasaegsete elupiirkondade rajamine väärtustab puitarhitektuuri just läbi uue ja vana hoonestuse erinevuse.
Kalamaja arendustegevus areneb jõuliselt
Kalamaja ümbritsevate alade omanikeks on pikka aega olnud Eesti riik, Tallinna linn ning mitmed kunagised tööstusettevõtted. Tänaseks on enamik objektidest leidnud uued omanikud, kelleks on suured ehitusettevõtted ning tuntud kinnisvaraarendajad. Viimase aasta jooksul on näiteks Tallinna linna poolt enampakkumistel müüdud mitmed maa-alad Noole ja Küti tänavate piirkonnas, samuti on toimunud piirkonnas teisi ostu-müügitehinguid suuremate maa-alade või kinnisvaraobjektidega. Kuna tegemist on suurte aladega, on arendustegevus aeganõudev ja kallis, siiski on just viimase aasta jookul märgata jõulisemat arengut, näiteks on mitmed detailplaneeringuid Kalamaja ümbruses (nt Baltijaama-Telliskivi tn piirkond, Kalasadama piirkond, Põhja pst algus) kohe-kohe valmimas. Veel paremini viitab Kalamaja lähipiirkonna arengule Baltijaama vaksalihoone rekonstrueerimine ning Shnelli hotelli valmimine, samuti Ilmarise kvartali ning mitmete teiste uute korterelamute aktiivne ehitustegevus. Samuti väärib märkimist Patarei vangla avalik kasutamine muuseumina ning Põhja pst.-l asuvas endises katlamajas tegutsev Kultuuritehas. Lisaks mainitud objektidele on olnud avalikult juttu Kopli kaubajaama likvideerimisest, Kalamaja ümbersõidu ehitamisest ja rannapromenaadi rajamisest, mis veelgi avardaks Kalamaja elupiirkonna võimalusi ja suurendaks piirkonna kinnisvara väärtust.
Hinnatabel:
Puithooned
Remonti vajavad: 10 000- 16000 kr/m2
Remonditud: 15000- 22000 kr/m2
Kivihooned
Remonti vajavad: 12 000- 17000 kr/m2
Remonditud: 16000- 25000 kr/m2
Uued korterid:
Alates 22000 kr/m2
Ruben Gornischeff
Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud maakler