Korteriturg jätkab stabiilsuse lainel, ent tulenevalt muutustest tehingute struktuuris näeme sel aastal ka statistilist hinnalangust. Ehkki esmapilgul tundub nii mõnelegi jaanuari tehingute arv ehmatavalt madal, on tegemist üsna tavapärase Eesti kinnisvaraturu sesoonsusega, kus nii pakkumiste arv kui ka aktiivsus on talvel madalam.
Laias pildis toimetab Eesti kinnisvaraturg jätkuvalt viimase 10 aasta keskmise tehingute arvuga võrreldes ligikaudu 5% madalama taseme peal. Ehk kui võtta välja lähimineviku 2 aastane buumiperiood, on tehingute arv üsna normaalse taseme lähedal. Näeme, et sel aasta tehingute arv oluliselt ei suurene – laenamine muutub odavamaks ning ostujõud paraneb, ent kiiret muutust pärsib madal tarbijakindlus.
Ehkki hinnad on nii uusarendusturul kui järelturul tulnud alla 5–7%, võib jätkuvalt oodata mõningat, ent mitte järsku hinnakorrektsiooni. Väikese hinnalanguse taga on peamiselt kolm põhjust: 1) väga suur hõivatute osakaal, 2) mõistlik laenukohustuste kogusumma osakaal netosissetulekute kogusummast, 3) kiire inflatsioon, mis tähendab, et reaalhindades langesid hinnad eelmisel aastal 4% ning langevad ka tänavu. Neid põhjusi illustreerib ka Euroopa üks madalamaid tähtajaks tasumata laenude osakaal. Statistiliselt näeme, et madalama aktiivsuse ja hindade pealt sõlmitud uusarendustehingud jõuavad tänavu tehingute statistikasse, mistõttu näeme hinnalangust kohas, kus hinnad on pigem stabiilsed.
Korteriturg suuri üllatusi ei pakkunud
Jaanuarikuine korteriturg oli aasta algusele omaselt rahulik, kogu Eestis sõlmiti esialgsel hinnangul 1262 ostu-müügitehingut, mis jäi mullusega samale tasemele. Ruutmeetri mediaanhind kasvas aastataguse ajaga võrreldes 3% ning jäi 1977 euro juurde.
Tallinnas vahetas esialgsetel andmetel omanikku 537 korterit (eelmise aasta jaanuaris 454) ning siin tuli ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 2719 eurot (mullu samal ajal 2641 eurot). Kuu võrdluses tuli alla nii tehingute arv (-34%) kui ka mediaanhind (-17,5%), mille taga on valdavalt uusarenduste osakaalu tugev vähenemine.
Tartus müüdi jaanuaris esialgsete andmete alusel 78 korterit. Võrreldes aastataguse ajaga vähenes tehingute arv koguni 45 korteri võrra ehk 37%. Uute korterite väike osakaal peegeldus ka langenud ruutmeetri mediaanhinnas, mis oli 1999 eurot. Võrreldes mulluse jaanuariga vähenes mediaanhind 18%.
Pärnus oli jaanuar väga vaikne. Esialgse hinnangu järgi müüdi vaid 25 korterit – tavaline tehingute arv jääb Pärnus 50 ja 75 vahele. Kuna valdavalt müüdi järelturu kortereid, siis tuli alla ka ruutmeetri mediaanhind, mis jaanuaris jäi 1760 euro juurde. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes tehingute arv 42 võrra ning mediaanhind 17%.
Narvas müüdi jaanuaris 60 korterit ning ruutmeetri mediaanhind oli 482 eurot. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga kasvas tehingute arv 14 võrra, mediaanhind tuli 6% alla.