Eesti Pank teatas, et majapidamiste hoiused ületasid märtsis esimest korda 12 miljardi euro taseme. Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul tähendab see kinnisvarasektorile, et suur osa vabast rahast on pandud tähtajalisele hoiusele, mis pidurdab järgmise kuue kuu kuni aasta jooksul tehingute tegemist.
„Majapidamiste hoiuste maht kasvas seitsmendat kuud järjest, suurenedes kuuga 141 ning aastaga 748 miljoni euro võrra. Eriti tähelepanuväärne on see, et tähtajaliste hoiuste maht kasvas aastaga 102%,“ rõhutas Habal.
„Kinnisvarasektorile tähendab see aga, et suur osa vabast rahast jääb kuueks kuuks kuni aastaks turult eemale. Inimesed eeldavad, et ilmselt olukord ja hinnad lähiajal suurt ei muutu ja pigem kinnisvara reaalhind langeb inflatsioonist madalama hinnatõusu tõttu. Samuti muudavad keskpikas perspektiivis kinnisvara taskukohasemaksi intressimäärade langetused. Kuna pankade pakutavad hoiuseintressid ületavad praegu inflatsioonitempot, siis panevad inimesed vaba raha vahepeal teenima,“ rääkis Habal.
Uus Maa juhatuse liikme sõnul näitavad kasvavad hoiused, et suuri süsteemseid probleeme majanduses pole. „Seda kinnitab ka väga väike viivises olevate eluasemelaenude maht, mis moodustab ainult 0,2% laenude kogumahust,“ ütles Habal.
„Inimesed on laenamisel olnud konservatiivsed ja palgakasv on juba inflatsiooni ületamas. Ka hoiuste kasv indikeerib, et sissetulekud on kulusid ületamas, tekivad säästud ja kui üks hetk hakkab vaba raha rohkem üle jääma, siis investeeritakse see varadesse,“ ütles Habal.
„Praegu on aga hoiuste raha kinnisvaraturult väljas ja muutused võtavad veel aega. Eeldused on olemas, et 2025 võiks kinnisvarasektorile juba päris hea aasta tulla,“ lisas Habal.