Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul on üürihinnad võrreldes sissetulekuga praegu 15 aasta madalaimal tasemel.
„Praegune brutosissetulekute ja üürihinna suhe on võrreldav 2010. aasta keskpaigaga. Kui aga kõrvutada tänast majanduslikku ja sotsiaalset olustikku 2010. aastaga, mis oli veel sügava majanduslanguse aeg, siis on praegune seis üürijate jaoks ikka väga hea. Muu inflatsiooni taustal inimesed võibolla ei tunneta seda, aga tänaseid brutopalkasid arvestades on üürihinnad praegu 21% pikaajalisest keskmisest soodsamad, viitades justkui nende eelolevale võimalikule kasvule kuni 27% ulatuses, et pikaajalisele keskmisele tasemele jõuda,“ kommenteeris Eliste.
Uus Maa 7. ehk kõrgeima taseme hindaja sõnul on üürimine võrdlemisi soodne, sest Tallinna üürikinnisvarasse on eelnevate aastate jooksul palju investeeritud ning üüripakkumine kõrge. “Vabade üürikorterite arv suurenes 2024. aasta alguseni üsna järjepidevalt. Samal ajal pole Tallinna elanike arv 2023. aastast oluliselt kasvanud ning kõrge inflatsioon ja aastaid kiduv majandus on teinud inimesed ettevaatlikuks. Kuigi majandusseis vaikselt paraneb, siis on selle trendi järelmõjusid endiselt tunda,“ ütles Eliste.
„Kui ajalooline keskmine üüritootlus on Tallinnas ligi 5,6%, siis mullu oli see vaid 4,6%. Korteritest on omanike jaoks kõige madalam üüritootlus kallima otsa, 350 000 eurot ja rohkem maksva vara puhul. Veelgi nigelam on ridaelamute ja majade turg, mille juures on eriti madalad üüritootlused sageli just täiesti uute elamispindade lõikes, soodustades investori vaatest väljaüürimiseks pigem vanema elamufondi eelistamist,“ lisas Eliste.
“Üüriturgu ootavad paratamatult ees siiski muutused. Üürikorterite pakkumine on hakanud 2024. aasta II kvartalist vaikselt taanduma – 2024. aasta algusega võrreldes on täna üle Eesti ligi 7% vähem vabu üürikortereid. Tänane vähene uute üüriinvesteeringute tase viitab olukorrale, kus üüripakkumisi jääb ettevaatavalt järk-järgult vähemaks. Üürihinnad hakkasid eelmisel aastal juba vaikselt tõusma ning keskmine üürihind on Tallinnas tänavu mullu jaanuariga võrreldes ligi 3,5% kõrgem,“ rääkis Eliste.
“Kui vaadata 2011. aastat, mil majandus jälle tõusma hakkas, siis kasvasid üürihinnad ühe aastaga tervelt 17 protsenti. Oleme täna taaskord majanduse kasvutsükli alguse lävel ning ma poleks väga üllatunud kui 2026. või 2027. aasta üürihinna tõus tuleb mõnes Eesti piirkonnas ligi 10%,“ lisas Eliste.
„Kel vähegi võimalik, võiks siinkohal üürihind senisel tasemel pikemaks ajaks mõnel kujul fikseerida. Üleüldine inflatsioon ei kao paraku tänases keskkonnas kuskile, pigem kolib see vahepeal jälle lihtsalt toidupoest kinnisvara- ja finantsturgudele tagasi,“ nentis Eliste.