Kui Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturul on juba mõnda aega märgata elavnemist, on väiksemates linnades turg ajanihkes umbes 6 kuud.
Huvi kasv müügis olevate kinnisvaraobjektide vastu Viljandis näitab esimesi turu ärkamise märke, mis tehingutes võib hakata kajastuma küll alles aasta teises pooles.
Võrreldes 2007. aasta hinnatasemega, olid korterite hinnad 2009. aasta lõpuks kukkunud üle 60%. Tänasel päeval on võimalik osta 2-toaline keskmises seisukorras tüüpkorter 300 000 – 350 000 krooniga, seevastu 4-toaliste korterite järele nõudlus praktiliselt puudub.
Majade hind ja müügitehingute arv on samal perioodil vähenenud keskmiselt 50% võrra. Keskmises seisukorras majade hinnatase on 1-1,5 miljonit krooni. Selles hinnaklassis majade vastu on hakanud huvi tekkima. Seevastu väga heas korras kallimad majad veel ostjate huvi ei pälvi. Kuid elamukruntide müük on täiesti soikunud.
Kuigi pangad on muutunud laenuandmisel juba aktiivsemaks, pidurdab kasvav tööpuudus, mis Viljandimaal on hetkel 12%, ning sellega kaasnev ebakindluse tunne inimestel otsuste vastu võtmist enda sidumisel rahaliste kohustustega. Seetõttu on inimesed ostu ootel ning ootavad selgemaid märke majanduse elavnemisest ja sellega kaasnevast koondamislaine lõppemisest.
Äripindade turg on väga vaikne. Nii büroo- kui ka kauplusepindu pakutakse üürile anda väga odavalt – kesklinnas ca 50 kr/m2, äärelinna pool lausa 0 kr üüriga, kliendi tasuda jäävad vaid kommunaalkulud.
Kaubanduskeskused jäävad tühjemaks, üürnikud, kes ei suuda praeguses majandussituatsioonis tagada endale piisavat käivet, satuvad raskustesse ning lõpetavad tegevuse, mõned üritavad veel hakkama saada tunduvalt väiksematel pindadel kesklinna kaubanduskeskustes.
Kui 2009. aasta detsember näitas korraks elamispinde tehingutes mõningast tõusu, võib prognoosida elavnemist 2010. aasta teiseks pooleks. Hinnad tehingute arvuga samas tempos kindlasti tõusma ei hakka, vaid on aeglasema kasvuga.
Äripindade turu erilist aktiviseerumist 2010. aastal ette näha ei ole.