Lugedes Eesti Panga majanduskommentaare, järeldub, et 2009. aasta jaanuar jäi maailmamajanduse suurde languse perioodi. Alates 2009. aasta II kvartalist hakkas langusetempo aeglustuma.
Erinevate kinnisvaraspetsialistide ja majandustegelaste hinnangul olemegi praegu majanduse madalseisust väljumas ning märgid viitavad ka kinnisvaraturu olukorra paranemisele. Tähelepanekuna võib välja tuua, et 2008. aasta lõpu majanduskommentaaris prognoositi tõusulaine algust 2009. aasta lõppu või 2010. aasta algusesse.
Vaatleme 2010. aasta jaanuari Harjumaa nn maapiirkondade hoonestatud kinnistute (100% elamumaa) notariaalselt kinnitatud tehingute arvu ning tehingute kogusummasid ja kõrvutame neid 2009. aasta jaanuari andmetega. Vaatluse alt on välja jäetud Tallinna ja Viimsi valla tehingud. Tegemist on statistilise informatsiooniga ning selle andmete põhjal tehtud järeldustega. Hoonestatud kinnistute tehingute puhul on samaväärsed nt vundamentidega hoonestatud kinnistud kui ka ehitusjärgus/valmis elamud. Samuti kuuluvad sellesse gruppi suvilad.
Tuginedes Harjumaa hoonestatud kinnistute tehingute arvule ja tehingute kogusummale, võib julgelt öelda, et olukord on muutunud ja muutus on toimunud positiivses suunas. 2009. aasta jaanuaris toimus Harjumaal hoonestatud kinnistutega (sihtotstarve elamumaa, 100%) 37 notariaalselt kinnitatud tehingut kogusummas ca 38,5 milj krooni. 2010. aasta jaanuaris tehti 65 tehingut kogusummas 82,4 milj krooni.
Seega on tehingute arv vaadeldavates kuudes tõusnud ca 175% ning tehingute kogusumma tõusnud ca 214%.
Tehingute vaatlemisel valdade lõikes on märgatav asjaolu, et suuremad muudatused on toimunud Tallinna lähivaldades (Rae, Harku, Jõelähtme), kus nii tehingute arv kui ka tehingute kogusummad on tõusnud. Nimetatud valdades võib tehingute arvu kasvu põhjuseks olla asukoht ning majanduse õitseajaga võrreldes oluliselt odavamad hinnad. Lisaks on ka Tallinna naabruses asuv elukondlik kinnisvara pealinnaga võrreldes madalama hinnatasemega ja seetõttu alati nõutud.
Teiseks mõjuteguriks võib olla ka fakt, et Tallinna lähivaldadesse on rajatud mitmeid uuselamupiirkondi ning majanduslanguse tõttu raskustesse sattunud arendajad või eraisikud on realiseerinud nii ehitusjärgus hoonetega kinnistuid kui ka valmis elamuid läbi sundmüükide ja enampakkumiste.
Hoonestamata kinnistuid müüdi eelmise aasta jaanuaris Harjumaa maapiirkondades 22 tükki kogusummaga ca 4,4 milj krooni ning käesoleva aasta jaanuaris 18 tükki kogusummas 5,55 milj krooni. Tehingute arv on aastataguse ajaga võrreldes küll vähenenud, kuid kogusumma siiski suurenenud.
Kinnisvarasektori tegevus on osa majandustegevusest ning selle positiivse käekäigu korral põhjapanevaid väiteid majanduse arengu kohta esitada on veidi ennatlik. Kui aga anda hinnang olukorrale kinnisvaraturul, siis võib julgelt öelda, et see on elavnenud ja seda ka Tallinnast kaugemal. Sealjuures väärib märkimist, et Harjumaa maapiirkondade kinnisvaraturg on suunatud pigem kohalikule tarbijale kui välismaalastele ja välisinvestoritele.