Kristina Sõmerik, Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud maakler
Saabunud on 2010. aasta algus ning seega ka aeg vaadata tagasi Eestimaa korterite üüriturule aastal 2009. Nii nagu müügi-ostuturg, erines ka üüriturg möödunud aastal põhjalikult varasematest aastatest ning seetõttu oli 2009. aastal toimuva prognoosimine praktiliselt võimatu.
2010. aasta toob stabiilsuse
Aasta algus oli üsna keeruline, kuna 2008. aasta sügisesest inertsist oli üürihindade langustrend (kuni 45% kogu Eestis), mille omakorda tingis langus ostu-müügiturul ning pankade vähene laenude väljastamine. Aga kevadeks 2009 oli juba selge, et üürihinnad enam ei kõigu nii märkimisväärselt ning sügise hakul võis tõdeda, et üürihinnad on stabiliseerunud ning kõikumine minimaalne. Täna saab kindlalt öelda, et üürihinnad on paika loksunud piirkonnast olenemata ning 2010. a esimeses pooles on trendiks jätkuv stabiilsus.
Inimesed, kes on enda korterid-majad ära müünud, on võtnud aja maha, et leida endale uus ja sobivam eluase. See on vaid üks põhjustest, miks inimesed üürivad. Lisaks sellele üürivad elamispinna inimesed, kes on Tallinnas või mis tahes Eesti linnas leidnud endale uue sobiva töökoha või õppimisasutuse. Lisaks soovivad palju üürnikud elukohta vahetada, kuna praegune elamine on jäänud kitsaks või ei soovita kõrgeid kommunaalkulusid tasuda.
Valikuvõimalus on suurenenud
Tulevasel üürnikul on korterite valik üsna suur ja tehinguid toimub väga palju. Üürikorteri soovijaid on igast eluvaldkonnast: üüritakse üksi või mitmekesi, vaadatakse erinevaid võimalusi ja otsustatakse valida seejärel endale kõige mugavam ja sobivam elamine. Väga palju on üürnike seas n-ö võõrtööjõudu, kes tulevad erinevatesse ettevõtetesse tööle.
Üürikorteri valikul on uuesti saanud trendiks n-ö pärli leidmine, mille eest ollakse nõus maksma küsitavat üürihinda. Kindlasti võib öelda, et üürnikud on üsna teadlikud üüriturul toimuvast, kuna hindavad kõrgelt just hinna ja kvaliteedi suhet.
Investorid on ka üüriturule tulnud
Investorid on turul tagasi ja nad teevad koostööd nii maakleri kui ka pangaga ning see näitab, et enda kinnisvaraportfelli suurendatakse just korterite välja üürimise eesmärgil.
Samuti on hea tõdeda, et võrreldes eelnevate aastatega on üürileandjad aru saanud, et ühe kindla maakleri olemasolu on tähtis ning nad on nõus ka teenuse eest tasuma, mis on suureks eeliseks teiste pakkumiste ees, kus üürnikul tuleb tasuda täisvahendustasu.
Loomulikult on kogu eestlaskond ettevaatlik üürilepingu perioodi suhtes, kuna majanduslik olukord muutub ikka veel iga päevaga. Üürikorteri väljaandmise periood on pikenenud võrreldes eelnevate perioodidega, kuid siiski on keskmiseks üüriperioodiks kujunenud 12 kuud. Võrdluseks, et 2009. aasta esimesel poolaastal oli see keskmiselt 6 kuud.
Üüriturg väljaspool Tallinna on sesoonne
Aastal 2010 prognoosin üüriturul hindade stabiilsuse jätku, väljaspool Tallinna jääb iseloomustama turgu sesoonsus, kui piirkonda saabuvad suvitajad ja hooajatöölised.
| 1-toal | 2-toal | 3-toal | 4-5toal | maja | |||||
| Kevad | Talv | Kevad | Talv | Kevad | Talv | Kevad | Talv | 2009. a | |
| Tallinn | 2500-4000 | 700-3000 | 4000-5000 | 2500-6500 | Kuni10 000 | Kuni10 000 | 5000-12 000 | 4000-15 000 | 7000-12 000 |
| Viljandi | 1000-2000 | 1000-2000 | 1000-2000 | 1000-2000 | 1500-3000 | 1500-3000 | 2000-3500 | 2000-3500 | 3500-4500 |
| Rakvere | 1000-2000 | 1000-1800 | 1500-2000 | 1000-2000 | 2000-5000 | 2000-5000 | 2000-6000 | 2000-6000 | 5000 |
| Tartu | 1000-3500 | 1000-3500 | 2000-4500 | 2000-4500 | 2900-4500 | 2900-4500 | 3500-5000 | 2900-5000 | Tehinguid praktiliselt ei ole olnud |
| Kuressaare | 800-3500 | 800-2500 | 1000-3000 | 1000-3000 | 1500-3500 | 1500-3500 | 1500-3500 | 1500-3000 | 2000-4000 |
Tabelist on näha, et üürihinnad ei ole väljaspool Tallinna eriti muutunud, kuid olulisem on korteri seisukord, kommunaalkulude suurusjärk ning parkimiskoha olemasolu.
Viljandis on hinnad jätkuvalt stabiilsed, kehvemas olukorras korterite üürihinnad on muutunud aasta jooksul madalamaks.
Rakveres on hinnad võrreldes 2007. aastaga langenud ligi kaks korda, kuid hinnad on viimased 10 kuud püsinud stabiilsena. Eelistus on tõusnud just ahiküttega korterite osas. Väljaspool Rakveret on üsnagi levinud, et tasutakse vaid kommunaalkulud.
Tartus on 3- ja 4-toalise korteri üürihind suhteliselt võrdne, sest kommunaalmaksed on sama suured, kuid eelistus on kindla parkimiskohaga ning korralik korter.
Kuressaare ja Haapsalu turgu iseloomustab kõige paremini sesoonsus, kui üürijateks on rohkem suvitajad, hooajatöölised ja sügisel kooliõpilased. Pakutakse palju kortereid otse omanikult ja ei kasutata kinnisvarabüroosid.
Täna on nõudlus kaasaegse ja/või uue siseviimistlusega korteri/maja järele, kus kommunaalkulude suurusjärk on mõistlik ning korter ei ole üüriga paralleelselt ka müügis. Mõistlikud kommunaalkulud on märksõnaks ka 2010. aastal ning prognoosin üürihindade stabiliseerumist.