Kinnisvaraobjekti ostu-müügitehinguga kaasneb rida kulutusi, mida esmakordne tehingus osaleja sageli alahindab. Lisaks objekti ostuhinnale kulub tuhandeid kroone notaritasudele, riigilõivule, pangatasudele ja kindlustusele.
Lisaks on tehinguga kaasnevaks väljaminekuks ka maakleritasu, kui ostu-müüki on vahendanud kinnisvaramaakler.
Maakleritasu suurus määratakse osapoolte vahelise kokkuleppega ning reeglina moodustab see 3-5% tehingusummast, harvem lepitakse kokku fikseeritud summa. Tasu suurus määratakse kindlaks enne objekti müüki võtmist ning võimalike probleemide ennetamiseks on alati soovitav nii tasu maksmise kord kui ka selle eest tehtav töö fikseerida kirjalikus lepingus. Suusõnalised kokkulepped ei pruugi tagada teineteise täielikku mõistmist ning võib juhtuda, et maakler ja objekti omanik räägivad teineteisest mööda.
Hiljem tekivad lahendamist vajavad küsimused nagu:
- kas tasu sisaldab käibemaksu või mitte
- kas tasu eest peab maakler leidma vaid ostja või korraldama ka kogu ülejäänud müügiprotsessi
Maakleritasu suuruse määramisel on oluline nii konkreetne objekt ise kui ka üldine kinnisvaraturu olukord. Kui pakkumine ületab nõudlust ning ostja leidmine on üldiselt lihtne, siis kujunevad tugeva konkurentsi tõttu ka maakleritasud madalamaks kui tasakaalus turu puhul. 2005-nda aasta põhjal võibki öelda, et soodne olukord müüjatele viis üldise maakleritasude alanemiseni. Traditsioonilise 3-5% asemel kujunesid tasud 2005-ndal aastal 2-4% piiresse.
Teiseks sõltub tasu suurus otseselt ka müüdavast objektist endast. Oluline on objekti hinnaklass ning see, kui keerulisena ja pikaajalisena müügiprotsessi ette nähakse. Üheks reegliks on see, et mida mahukam tehing, seda madalam protsent, samas, nagu mainitud, ei saa alahinnata iga objekti puhul selle eeldatavat müügiperioodi. Pikk müügiperiood (korterite puhul 6 kuud ja kauem) eeldab mahukamat reklaamieelarvet ning rohkem töötunde. Sel juhul on õigustatud ka kinnisvarafirmale makstav kõrgem vahendustasu.
Keeruline on öelda kas maakleritasu maksab ostja või müüja, sest ühelt poolt on müüja see, kes maakleriga lepingu sõlmib ning ka kinnisvarafirma poolt esitatud arve tasub, teiselt poolt aga sisaldub vahendustasu müügihinnas, mille ikkagi ostja lõpptulemusena kinni maksab. Erinevalt mõnest teisest Euroopa riigist (nt Holland) on Eestis levinud praktika siiski see, et objekti müügihind on ostja jaoks lõplik, maaklerile enam lisaks maksta ei tule. Samas peab aga rõhutama, et see kehtib vaid selliste müügitehingute puhul, kus vahendusteenus on eelnevalt omaniku poolt tellitud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lõpptulemusena ei ole niivõrd oluline tasu suurus kuivõrd selle eest saadav teenus. Ütlus “Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju” kehtib hästi ka kinnisvarateenuse puhul. Lähtudes vaid vahendustasu suurusest võib juhtude, et usaldad oma maise vara tundmatu firma (või üldse firmata) maakleri hoolde ja see võib lõpuks väga kalliks maksma minna. Vastutustundetu maakler ei sõlmi teiega kirjalikku maaklerlepingut, ei fikseeri oma kohustusi pakkumaks teile korrektset vahendusteenust. Ei vastuta millegi eest, kuid sirutab kindlalt käe vahendustasu järele, kui tehingu teine pool leitud… ja selleks on tal ka seaduslik õigus. Vaid pikaajaliselt tegutsenud spetsialistid, tugeva teeninduskultuuriga, professionaalsed kinnisvarafirmad, kelle eesmärgiks on klientide põhjalik nõustamine, suudavad garanteerida õiglase tasu eest kvaliteetse teenuse.
Crisly Tammekivi
Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud kinnisvaramaakler