Uut kodu ei osta inimesed iga päev ja seetõttu ei ole nad kindlasti teadikud kõigist ostu-müügiga kaasas käivatest detailidest.
Nii nagu auto või arvuti ostmisel tahame kindlad olla, et saame eelnevalt konsulteerida oma ala spetsialistiga, on ka kinnisvara soetamisel tark enne tehingu tegemist nõu küsida professionaalselt maaklerilt.
– Milline on kinnisvara omandivorm? Enne ostu kaalumist tuleks esimese asjana maaklerilt küsida kinnisvara omandivormi kohta. Võib juhtuda, et isegi kinnisvaraomanik ise ei ole teadlik oma kinnisvara omandivormist. Maakler on kohustatud sellele tähelepanu pöörama, et vältida hilisemaid probleeme.
Kinnisasju võib olla nelja tüüpi: kinnistu, korteriomand, hoonestusõigus ning korteriomandi hoonestusõigus.
Igaühel neist on omad eripärad, mida maakler peab oskama teile selgitada. Näiteks on majas, kus korterid on registreeritud kui mõttlised osad kinnistust, kaasomanikel ostueesõigus, kuid majas, kus korterid on registreeritud korteriomanditena, ostueesõigus puudub.
Lisaks esineb kinnisvaraturul ehitisi kui vallasasju, mille käsutustehingute tegemine on üldjoontes seadusega keelatud.
– Küsige kinnistusregistri väljavõtet. Kui olete konkreetse kinnisvara ostuotsuse langetanud, siis oleks õige aeg maaklerilt küsida kinnistusregistri väljavõtet ning paluda välja selgitada selle täpne sisu. Pöörake tähelepanu kinnistusregistri III jaole, kus on ära toodud võimalikud objekti koormavad kitsendused.
Kui olete sellised juriidilised küsimused seljataha jätnud, tasuks maakleri käest kindlasti küsida juba vähemtähtsaid, ent siiski olulisi detailseid küsimusi.
– Milline on maja ehitusaasta ja ehituskonstruktsioonid?
– Kas kortermajas on asutatud korteriühistu?
– Milliseid remonttöid on nii korteris kui ka majas teostatud? Näiteks, kas majas on katus, elektrisüsteemid või aknad vahetatud. Soovitatav on maaklerilt küsida, milliseid remonttöid on hakatud planeerima.
– Kes haldab maja? Kas korteriühistu või haldusfirma? Korteriühistu halduskulud on üldjoontes väiksemad kui haldusfirmal, samuti saab korteriühistu ise juhtida raha just sinna, kuhu seda hetkel kõige rohkem vaja on.
– Millised on korteri igakuised kommunaalkulud? Kui palju kogutakse igakuiselt raha remondifondi ning kui palju hoolduseks?
– Millise kütteliigiga on tegemist (linna vesikeskküte, autonoomne gaasiküte, ahiküte, elektriküte jne)?
– Millised on parkimisvõimalused? Kas parkimine on tasuta või tasuline?
Siim Tarvis
Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna eluruumide maakler