Igal aastal rajatakse Soomes ca 40-50 elamust koosnev näidiselamurajoon, mis valmides avatakse külastajatele elamumessina. Messi käigus leiavad elamispinnad endale ostjad ning pärast messi alustab rajatud kompleks juba iseseisvat elu.
Igal aastal rajatakse Soomes ca 40-50 elamust koosnev näidiselamurajoon, mis valmides avatakse külastajatele elamumessina. Messi käigus leiavad elamispinnad endale ostjad ning pärast messi alustab rajatud kompleks juba iseseisvat elu. Käesoleval aastal oli näidisküla asukohaks valitud Helsingist ca 130 km ida suunda jääv Kotka äärelinn. Elurajoon oli rajatud vahetult lahesopi äärsele graniitrannikule, mistõttu pakkus looduslikult kaunis maastik arhitektidele võimalusi huvitavateks lahendusteks. Seetõttu olid paljud hooned mitmetasapinnalised, sõltudes krundi reljeefsusest. Peale eramajade kuulusid elurajooni ka paarismajad, ridaelamud ning korterid.
Hoonete ehituslikust poolest domineeris Kotkas meilgi üha enam populaarsust võitev kergkonstruktsioon ning viimistluseks kasutatavad looduslikud materjalid, eelkõige erinevate peitsidega kaetud laudvoodrid. Kujundusliku elemendina on jätkuvalt ülipopulaarne mõned aastad tagasi taasavastatud puitribi, mida kasutatakse nii päikesesirmina akende ees kui trepikodade õhulisemaks muutmisel. Tallinnas on sarnase trendi üheks parimaks esindajaks hiljuti valminud arhitektide Mihkel Tüüri ja Ott Kadariku projekteeritud korterelamu Urva tn. 7 Laagris. Naturaalne viimistlus (hööveldamata laud), avarad aknapinnad ning trendikas välisilme on Urva tn. korterelamu kogemusel kujunemas ka meie uuselamuturul üheks parimaks müügihitiks (seda nii korterite kui eramute puhul).
Värvivalikult ülikonservatiivsetena tuntud soomlased olid messi elamuid vaadates ennast isegi ületanud. Pastelsetest toonidest domineeris peamiselt erinevates varjundites kollane ja heleroheline. Kogu selle pehmuse taustal mõjus elurajooni servale paigutatud süsimustaks võõbatud ridamajade kompleks täiesti eraklikuna ning rusuvalt. Samas võimaldas see potentsiaalsetele ostjatele seinast-seina valikut.
Kui elamute fassaadilahendused olid tiheda hoonestuse ning erinevate toonide segunemisel veel silmailu pakkuvad, siis siseruumides oleks ilma mööblita olnud ühtlaselt igav jalutada. Paljudes majapidamistes ei saadud mööda ka põhjanaabrite juures juba klassikaks muutunud valgest laminaatplaadist köögikappidest, millest vabanemiseks oleks Eesti korteri-/eramuostjad tõenäoliselt valmis peale maksma.
Positiivseima mulje messist jättis kogu elamurajooni detailideni lihvitud viimistlus. Kõik krundid olid hoolikalt haljastatud, kõnniteed sillutatud ning tänavad valgustatud. Eestis võib üles lugeda üksikuid elurajoone, kus kogu keskkond on sarnase hoolikusega läbi mõeldud ning ühtse kontseptsiooni kohaselt lõpuni ehitatud. See annab kogu piirkonnale eriliselt hoolitsetud ja tervikliku ilme. Eestist erinevalt paistsid elamumessi majad silma paljude lisade s.h. lehtlate, puidust ja kiviplaatidest kõnniteede, grillimiskohtade, laste mänguväljakute ning terrasside poolest. See on selge märk heaoluühiskonna vaba aja ja puhkusehetkede kõrgest väärtustamisest, mis meiegi eramuehitajatele on jõukuse kasvades tõenäoliselt üha olulisemaks muutumas.
Ain Kivisaar
UUS MAA Kinnisvaragrupi analüütik