Eve Kaunis, Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultant
Praegusel, keerulisel kinnisvaraturul on maakleritel tulnud sageli kummutada müüjate hirme. See on täiesti mõistetav, et nii oluliste tehingute puhul tekib kahtlusi. Järgnevalt kirjutan müüjate põhilistest murekohtadest ning annan soovitusi, kuidas tuleks toimida.
“Ma müün kinnisvara valel ajal ja liiga odava hinnaga.”
Professionaalsed maaklerid küsivad alati müüjalt põhjuseid, miks soovitakse kinnisvara müüa – kas tegu on kindla vajadusega. Praegusel ajal on paljud müüjad makseraskustes, võlgu ollakse nii pankadele kui ka korteriühistutele. Kui klient soovib korterit müüa, laenudest vabaneda, siis maakler annab müüjale ülevaate turul toimuvast ning informatsiooni, milliste hindadega on samaväärseid kortereid sarnases piirkonnas müüdud. Tavaliselt konsulteerivad maaklerid ka hindajatega, kes ütlevad maaklerile korteri turuväärtuse. Sellele informatsioonile tuginedes määratakse hind, millega korteri müümist alustatakse.
Sageli on juhtunud nii, et klient pöördub maakleri poole sooviga kinnisvara müüa, maakler ütleb orienteeruva müügihinna, kuid klient on sellest hinnast mõnevõrra šokeeritud ning loobub müümisest. Mõne aja, näiteks 6 kuu pärast võtab ta maakleriga jälle ühendust ja ütleb, et on valmis korterit selle hinnaga müüma, kuid vahepeal on hinnad veelgi langenud. See hind, millest eelmisel korral räägiti, on praeguses turusituatsioonis liiga kõrge. Klient on jälle šokeeritud, kuuldes, et korter maksab oodatust vähem. Seetõttu soovitamegi alati kuulata põhjendatud soovitusi maaklerilt, st arvestada hetkel müügisolevate korterite pakkumisi, nõudlust, tehtud tehinguid jne.
Kui on aga näha, et kliendil ei ole müümisega kiire ja korteri hind on tõesti väga madal, siis on maaklerid soovitanud omanikele korter mõneks ajaks üürile anda ja oodata turuseisu paranemist.
“Ma ei ole valmis maaklerilepingut allkirjastama.”
Tänasel päeval soovitame kindlasti sõlmida maakleriga leping – seal on muuhulgas kirjas ka lepingupoolte õigused ja kohustused. Korteri müüjal on õigus nõuda maaklerilt lepingus kirjas olevate tegevuste täitmist, samas on tal õigus küsida ka tagasisidet , mida maakler on tema korteri müümiseks teinud, paljudele isikutele on ta korterit näidanud, mis on olnud põhjused, miks korterit ei ole ostetud jne. Kui on tõesti näha, et maakler lepingut ei täida, siis on lepingus kirjas, millise etteteatamisajaga on müüjal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada.
“Kas kõik asjaajamised toimuvad sujuvalt, kas raha jõuab ikka minu arveldusarvele?”
Kuna tegu on suurte summadega, siis on suurimaks hirmuks just raha liikumine. Sellel teemal tasub usaldada maaklerit, oma ala professionaali, kes organiseerib selliste tehingute tegemisi sageli. Kui ostjal on osa ostusummast või kogu summa olemas, st ta ei vaja pangalaenu, siis tuleb paluda tal raha notari deposiitkontole kanda. Tehingu tegemise eelduseks on ostusumma olemasolu notari deposiitkontol. Pärast asjaõiguslepingu allkirjastamist, notari poolt kinnistusraamatu seisu kontrollimist ja sinna avalduse esitamist kannab notar raha müüja või müüja poolt viidatud isiku arveldusarvele. Kui ostja võtab korteri soetamiseks pangalaenu, siis on reeglina tehingu üheks osapooleks pank, kelle jurist ka lepingu allkirjastab ning võtab maksekorraldusele, millega panga esindaja raha müüja arveldusarvele kannab, ostja allkirja. Teiseks peab lepingus kindlasti kirjas olema, mida korteri müügihind sisaldab (mööblit, tehnikat jne), millal toimub valduse üleandmine ning kõik muud asjaolud, milles on enne lepingu allkirjastamist kokku lepitud.
Paljudel müüjatel on kinnisvaratehingutega seoses erinevaid hirme – soovitan neid alati oma maakleriga jagada ning julgelt nõu/lahendusi küsida. Eesti on väike riik, kus info ebaausast maaklerist liigub kiiresti. Kindlasti on professionaalne maakler alati valmis klienti igakülgselt kinnisvara teemadel nõustama.