Hubane, armas, omanäoline, ainulaadne- sellisele kirjeldusele vastavaid objekte küsitakse kõige rohkem oma unistuste kodu otsimisel ning lahendus leitakse sageli just katusekorterite seast.
Inimestele üldiselt meeldib väga katusekorterites elada, sest nii ei pea kuulama ülemise naabri samme ning reeglina avanevad kõrgemalt korrustelt ka ilusamad ja avaramad vaated. Lisaks annavad kaldealused pinnad võimaluse planeerida korter omanäolise ja ainulaadsena, kallete alla jääv lisaruum (madalamal kui 1,6 m), mis ei kuulu korteri kasuliku pinna hulka, on kui lisaväärtus, mis võimaldab sinna ehitada panipaiku või muid lisanišše.
Katusekorterid on üha populaarsust võitnud ning nende ehitamine on hoogustunud alles viimaste aastate jooksul. Nii tsaariaegsete, eestiaegsete kui ka staliniaegsete elamute arhitektuurid võimaldavad seni kasutamata katuselausest pinnast kasu lõigata ning need korteriteks ümber ehitada. Seda võimalust ollakse järjest agaramad ära kasutama ning nii võibki tõdeda, et nn tühje tuvipööninguid jääb järjest vähemaks.
Katusealuste väljaehitamisega tegelevad nii agaramad majaelanikud ise kui ka väiksemad kinnisvaraarendusettevõtted. Ostjate seas on katustealuste pindade järele huvi suur ning sageli juhtubki, et sellised objektid leiavad omaniku enne avalikku müüki jõudmist. Huvilisi võib leiduda nii sama maja elanike endi seas, kes tahavad oma kortereid lisapinna arvelt laiendada, kui ka lihtsalt möödakõndijate seast, kes ehitustegevuse alustades asja vastu kiirelt huvi üles näitavad.
Katusekorterite väljaehitamine on tänuväärne tegevus, sest peaaegu alati kaasneb sellega ka maja üleüldine renoveerimine. Skeeme võib olla erinevaid, kuid pööningupindade müügist saadud tulu investeeritakse enamjaolt siiski elamu korrastamisse. Majaelanikele mugavaima variandina on väikearendajad valmis katusepinna väljaehitamise eest renoveerima elamu fassaadi, katuse, tehnosüsteemid, sageli ka korrastama maja ümbruse. See on kasulik tehing nii elamu korterite omanikele kui ka arendajale, sest maja renoveerimisega seoses tõuseb omanike vara väärtus oluliselt ja sageli alanevad ka igakuised ekspluatatsioonikulud. Arendajate kasum tuleb loomulikult uute väljaehitatud korterite müügist.
Katusealuste pindade müügil on oluline saavutada kõigi korterite omanike kokkulepe, sest tegemist on kõigi omanike kaasomandisse kuuluva varaga. Reeglina, mida väiksem maja, seda lihtsam on ka kokkulepet saavutada. Üldiselt seisavad pööningupinnad kasutuna või täidab see pesukuivatusruumi funktsiooni, mistõttu ei ole ratsionaalselt kaalutledes raske selle müügi üle otsustada. Paraku on praktika näidanud, et otsused pööningupindade müügi üle ei tule kergelt. Nagu mainitud, nõuab kaasomandis oleva pinna võõrandamine kõikide kaasomanike nõusolekut, kuid ikka ja alati leidub neid inimesi, kes sellest emotsionaalsetel kaalutulustel keelduvad.
Peamiselt ehitatakse katusekortereid väiksemat tüüpi 8-10 korteriga korterelamutesse, harvem mitmekümne korteriga suurelamutesse. Illustreerimiseks võib tüüpilise näitena välja tuua Õle tn 14 korterelamu, kus 2005-ndal aastal ehitati katuse alla välja kolm korterit ning seoses sellega renoveeriti kogu elamu. Teise näitena, mis pigem erandite alla läheb, võib välja tuua Veerenni tänaval asuva 4-korruselise nn hruštšovi-tüüpi korterelamu. Seal on plaanis 2006. aasta suvel välja ehitada 6 katusekorruse korterit ning samaaegselt korrastada elamu. Need on vaid 2 näidet pikas nimekirjas, kuid selge on üks: katusekorterite ehitamine on tänuväärne tegevus, sest sellest võidavad lisaks kodu otsijatele ja elamu korteri omanikele ka kõik linlased. Korrastuv linnapilt, kasvõi üks maja korraga, on ju meelt mööda meile kõigile!
Crisly Tammekivi
Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultant