Kas eelistada ridaelamu korterit või korterit väiksemas korterelamus? Millised on plussid ja miinused?
Ühest vastust, kumba varianti eelistada, on võimatu anda, kõik oleneb inimese eelistustest ja vajadustest. Ridaelamu korter annab mõnevõrra rohkem privaatsust kui korter kortermajas, samas on ridaelamukorteri haldamisega ka rohkem tegemist. Korteris on reeglina suurem osa tegevustest ühistu kanda ning kulud jaotatakse ühiselt kõigi omanike vahel. Valiku ridaelamu korteri ja kortermaja korteri vahel paneb mõneti paika ka asukoht, kuna kesklinnas ja südalinnas on ridaelamukorterid väga raske leida, samas kui suuri kortereid on piisavalt.
Palju sõltub ka ridaelamu arhitektuurist, kas tegemist on kolme, kuue või kümne boksiga ridaelamuga. Samuti on erinevalt lahendatud maatükk, mis kuulub ridaelamule. Mõned boksid on eraldi kinnistud, samas on mõnel ridaelamul kõigi ühises kasutuses olev maatükk. Seega on mõned ridaelamu korterid üsna võrreldavad korteriga kortermajas, teised aga kalduvad privaatsuselt paarismajade poole. Ridaelamu ei paku küll sellist vabadust kui eramu, kuid omaniku kasutada on siiski väike muruplats, samuti on ridamajades reeglina suuremad terrassid ja rõdud kui tavalistel korteritel. Kokkupuude naabritega on ridamajas väiksem, ülakorruselt kostvates tümpsudes saab süüdistada vaid enda pereliikmeid. Samas on ka kvaliteetsema ridaelamu puhul boksidevahelised seinad topelt isolatsiooniga, mida kortermajades kindlasti ei kasutata. Kui tegemist on ridaelamu äärmise boksiga, siis reaalselt on vaid üks naaber. Äärmised boksid on ka kõrgemalt hinnatud, kuna sageli on nende juurde kuuluv maa suurem ning sellest tulenevalt on enam ka privaatsust.
Sageli on ridaelamu korter vaheetapiks linnakorteri ja eramu vahel. Inimesed, kes ei saa endale veel eramut lubada või ei soovigi sellist privaatsust ja vastutust, eelistavad ridamaja, kus lastel on võimalus oma murulapil mängida ning endal mugav grillpidusid pidada.
Korteri või ridaelamu korteri ülalpidamiskulud varieeruvad samuti olenevalt projektist või hoonest. Kõige enam mõjutavad ekspluatatsioonikulusid küte ning vanemates majades remondi- ja hoolduskulud. Seega on ka selliseid juhtusid, kus ülalpidamiskulud ridaelamu korteris on väiksemad kui sama suures kortermaja korteris. Küte on uutes kortermajades lahendatud reeglina oma gaasikatlaga või ka linna tsentraalse keskkütte võrguga. Ridaelamutes on lahendatud küte väga erinevate süsteemidega. Kõige enam kasutatakse vesipõrandakütet nii gaasi kui ka õhksoojuspumba baasil.
Gaasiküte on hetkel küll suhteliselt odav, kuid gaasi hinnatõus suurendab lähitulevikus kindlasti kulusid, kuid samas suurenevad kõigi kütteliikide hinnad. Ridaelamu eeliseks kulude seisukohalt on see, et maksta tuleb vaid selle eest, mis endal kulutatud on. Kortermajas jagatakse reeglina kõik kulud vastavalt ruutmeetrite arvule ning seega tuleb inimesel, kes armastab jahedamat kodu, maksta ka naabri eest, kes radiaatoreid kogu aeg maksimumi peal hoiab. Samas on aga korteris radiaatorid alati soojad, kui vaja ning selle jaoks ei pea minema katelt kütma panema ega muretsema, kust saada järgmise talve küte.
Valiku ridaelamu korteri ja suurema kortermaja korteri vahel saab ostja teha lähtuvalt enda soovidest ja nõudmistest. Hinnavahe ei ole kummagi kasuks – see sõltub pigem asukohast, arhitektuurist ja ka korteri seisukorrast. Valikul saavad kindlasti määravaks ka lisaväärtused nagu panipaigad, terrassid, privaatsus. Samas kui ridamaja pakub mõnevõrra suuremat privaatsust, kaasnevad sellega ka suuremad kohustused, võrreldes tavakorteriga.
Claire Pullinen
Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade maakler