Uus Maa kinnisvara hinnaindeksid näitavad, et käesoleva aasta esimesel poolel jätkavad kerkimist nii elamispindade hinnad kui ka tootmis-ja laopindade üürihinnad.
Aasta eest alanud langus Uus Maa kommertspindade üüriindeksis on jätkunud raudse järjekindlusega ka 2003. aasta II kvartalis. Kui varem on languse põhjuseks olnud ülepakkumine nii büroo- kui ka teeninduspindade sektoris, siis viimastel kuudel on üürihinnad odavnenud eelkõige äärelinna A-kvaliteediklassi büroopindade turul. Põhjuse selleks on andnud suhteliselt lühikeste vahedega turule tulnud 3-4 kaasaegset büroohoonet, mille täitmiseks on omanikud sunnitud tegema järeleandmisi üürnike ülemeelitamiseks kehvema kvaliteediga pindadelt. Nii on arvestuslik keskmine büroopindade üüriindeks esmakordselt langenud alla 2,5 aastat tagasi aluseks võetud baastaset.
Erinevalt ülejäänud kommertspindadest on tootmis- ja laopindade üüriindeks järjepidevalt kerkinud, ületades täna 2000. aasta lõpu baastaset koguni 26 protsendipunkti võrra. Peamise tõuke indeksi kerkimiseks on andnud laopindade kroonilise alapakkumise all kannatav turusektor. Kuna kinnisvaraarendajad pole kuigi aktiivselt rajanud üürilepingutega katmata pindasid, on olemasolevate pindade osas jätkuvalt surve hinnatõusuks. Üldist hinnatõusu leevendaks pakkumise kasv ning muutusi selles osas on loodetavasti toimumas juba tänavu sügisel, mil linna erinevates piirkondades on valmimas mitmeid uusi laokomplekse.
Elamispindade koondindeks on viimase kvartali jooksul kerkinud kahe protsendipunkti võrra, jätkates möödunud aasta lõpus taasalanud tõusutrendi. Suurima panuse andis seejuures tüüpkorterite kevadine kõrgmüügihooaeg, mis kergitas hindu kuni 5%. Aeglane, kuid kindel hinnatõus on täheldatav ka uute korterite sektoris, kus iga valmiv projekt on eelmistest mõnevõrra kallim. Kõrgemate müügihindade määramisega kombivad arendajad ostjate maksevõimet ja tõstavad kasumlikkust müügiriski arvelt. Siiani on hinnatõus mõnevõrra pikendanud uute projektide läbimüüki, kuid ostjate vähesuse üle kurdavad vaid üksikute väliselt ebaatraktiivsete ja vähehinnatud piirkondades paiknevate elamute arendajad.
Elamumaa hinnatõus on jätkunud viimastel aastatel stabiilsena püsinud 7-8% aastatempos. Olulisi muutusi võib tuua käibemaksu kehtestamine hoonestamata kruntidele alates 1.04. 2004, mil Eesti peaks liituma ELiga. Hinnanguliselt tõstaks käibemaksu lisamine lõppostjatele kruntide hinda ca 10% võrra. Eriti tundlikud on hinnatõusu suhtes odavamad krundid.
Ain Kivisaar
Äripäev, 09.06.2003