Tallinnas ja selle lähiümbruses on näha, kuidas on hakatud aktiivselt ümber ehitatama endisi tööstus-ja laopindu. Magusate ja kallihinnaliste maade kõrvale on leitud sobiv alternatiivne variant, kuhu on hakatud planeerima uusi ja huvitavaid elamurajoone.
Ilmarise kvartal, Fahle maja, Kaera tänava kortermaja on vaid üksikud näited illustreerimaks tõsiasja, et ka endistest tootmisaladest ja -hoonetest on võimalik saada perspektiivseid elamupiirkondi.
Sama trend on populaarne ka väljaspool Tallinnat, kus nõukogudeaegsete sovhooside ja kolhooside aladelt leidub kasutuna seisvaid piirkondi, mahajäetud garaaikomplekse, laudahooneid või laoplatse. Täna on enamus neist esteetiliselt risustamas meie maastikku ja rikuvad miljööväärtust, kuigi neis on väga suur potensiaal uuteks arendusprojektideks. Kui inimesed vajavad uue kodu juures looduslähedust, siis oleks just nende piirkondade arendamine väiksemate elamurajoonide jaoks väga sobiv ja soodne lähtekoht.
Väärtuslikud krundid on juba ammu avastatud ning enamus neist juba realiseerumas arenduste all ning järjest enam tuleb leida alternatiivseid variante ja seni kasutult seisvaid suuri krunte, mille sihtotstarvet on vaja muuta. Maa sihtotstarbe muutmise osas on reeglina võimalik kokkuleppele jõuda ning selleks on vajalik koostöö kohalike omavalitsustega.
Oluline sel juhul on teada, kas piirkond on valla üldplaneeringus juba perspektiivse või olemasoleva elamupiirkonnana ära märgitud.
Toon välja mõned olulisemad punktid, millega on mõistlik arvestada:
Kuna täna on nõudluses enamasti peresõbralik keskkond – ridaelamud, paarismajad ja väikesed individuaalelamu krundid, siis esmatähtis on väljaarenenud infrastruktuuri olemasolu. Linnalähedastes maapiirkondades tuleb tähelepanu pöörata naabruses olevatele teguritele nagu kauplus, kool, lasteaed, postkontor, bussipeatus jne. Need on kindlasti olulised piirkonna väärtust tõstvad tegurid.
Teiseks heaks eeldusteks endiste tootmisalade muutmisel elamumaaks on juba olemasolevad funktsionaalsed juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid, mis ilmselt vajavad mõningast rekonstrueerimist.
Kindlasti tuleb arvestada kohaliku veeressursiga ning üldiste piirkonna kanaliseerimisvõimalustega. Detailplaneeringu protsessis vajaliku kooskõlastuse tervisekaitseinspektsiooniga tagab piirkondlik biopuhasti ning selle võimsus.
Detailplaneeringu tegemise juures on olulisteks lähteandmeteks ka kõik olemasolevad tehnovõrkude skeemid.
Tootmismaa muutmisel elamumaaks on vajalik kindlasti teostada põhjalik pinnaseuuring, et välja selgitada võimalik keskkonnareostus, mis hiljem ilmnedes võib kogu projektile kriipsu peale tõmmata.
Edasine tegevuskava toimub detailplaneeringu koostamise tavapärases korras.
Postiivselt mõjuvad alati head näited juba väljaehitatud elamupiirkondadest ja neid on viimasel ajal päris mitmeid. Üheks tuntumaks on Farmeri elamurajoon Viimsi vallas Lubja külas, kus endisele lautade territooriumile on moodustatud 40 elamukrundiga privaatne ja looduskaunis elamurajoon. Tänaseks on piirkond juba uut ilmet võtmas ja esimesed majadki juba kerkimas.
Tallinnast veidi kaugemal asuvatest piirkondadest võib hea näitena esile tõsta Kadakaranna elamupiirkonna, Jõelähtme vallas Neeme külas. See on rajatud endisele kaitsejõudude piirivalvekordoni territooriumile, kus piirkonnaväärtuseks sai looduskaunis merelähedane keskkond ja esmavajaliku infrastruktuuri olemasolu lähinaabruses. Kadakarannas on 47 elamukrunti ja tänase päeva seisuga on kõikidel kruntidel juba uued omanikud olemas.
Oluline eelinfo maa otstarbe muutmise ja detailplaneeringu koostamise jaoks:
Valla üldplaneering
Olemasolevad tehnovõrgud
Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Teed ja liikluskorraldus ümbruskonnas
Infrastruktuuri olemasolu lähinaabruses
Kaie Kullik
Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade maakler