Kinnisvaraturu taastumine, mis algas kohe pärast piirangute leevenemist mais-juunis, jätkus järgmise loogilise trepiastmena ka juulis. Juulis sõlmiti üle kogu Eesti 1784 korteritehingut, mida oli 290 võrra ehk ligi viiendiku rohkem kui juunis.
Pandeemiaeelsete tulemusteni on veel veidi maad minna (-10% võrreldes kriisieelse 12 kuuga), ent üha lootustandvamad tulemused üle kogu Eesti viitavad esimese ehmatuse ületamisele. Tehingute arvu kõrval on mediaanhind aastases võrdluses esimese seitsme kuuga suurenenud 6%, mis tähendab, et korteriturg on rahalises mahus langenud vaid 7% võrra.
Kui korterituru puhul peame tänavust aastat silmas pidades rääkima langusest, siis majade ja suvilate turul on esimene ehmatus juba üle elatud, mida peegeldavad ka statistilised näitajad: võrreldes mullusega on esimese seitsme kuuga sõlmitud vaid 23 tehingut vähem ehk tühised 1,1%, samas kui suvilatega on väljaspool Harjumaad tehtud 44 tehingut enam.
Statistilisi näitajaid kinnitavad ka maaklerite tähelepanekud, et kõige aktiivsemalt otsitakse täna odavamaid krunte ja suvilaid. Ilmselt oleks juulis tehingute arv veelgi kõrgem tulnud, ent nii mitmedki osapooled ütlevad, et pankade laenuveskid jahvatavad põhjalikumalt ja ka aeglasemalt.
Statistilisest hinnalangusest on seega enamike kinnisvaratüüpide puhul veel vara rääkida. Leidub ihaldusväärseid objekte, mille hinnad pole langenud, samas kiirendab müüjapoolne paindlikkus müüki ning tõsi on ka see, et kõrge pakkumise, ent vähenenud nõudluse tingimustes on esimesena sattunud löögi alla kehvemas seisukorras vanema tüüpkinnisvara hind.
Hinnalangus on peatunud ka üüriturul ning kõrgperioodi ajal lähevad kaubaks ka heas asukohas paiknevad korralikult sisustatud üürikad, mille eest küsitakse kohati eelmise aasta hinda. Koos üürituru taastumisega on ostjad taas hakanud huvi tundma investeerimiskorterite vastu.
Eesti korterituru ülevaade
Esimestel kriisijärgsetel kuudel vedas tehingute arvu kasvu peamiselt eelnevalt kokkulepitud uusarendustehingute realiseerumine. Näiteks mais oli Tallinnas uusarenduste osakaal 39% ja juunis koguni 45%, samal ajal oli järelturu tehingute arv juunis võrreldes aprilliga suurenenud vähem kui 30 võrra. Tartus oli nii mais kui ka juunis uusarendustehingute osakaal 39% ning sarnaselt Tallinnale oli järelturu kasv väike. Sarnane tendents toimus ka Pärnus, kus mais oli uusarenduste osakaal 29%. Juulis aga raskuskese muutus ning järelturu aktiivsus kasvas tunduvalt.
Tallinna korteriturg
Tallinnas sõlmiti aasta seitsmendal kuul 667 ostu-müügitehingut, millest järelturul sõlmiti 517 tehingut ehk 200 võrra enam kui aprillis. Järelturu suure osakaalu tõttu langes mediaanhind pärast kahte uusarendustehingute poolest aktiivset kuud alla 2000 €/m2, langedes eelmise aasta tasemele. Võrreldes eelmise aasta juuliga sõlmiti ligi viiendiku võrra vähem tehinguid.
Tartu korteriturg
Erinevalt Tallinnast oli Tartus ka juuli uusarendustehingute poolest aktiivne (juunis 54 tehingut, juulis 58 tehingut), suur tehingute arvu kasv (+44 tehingut) tuli aga peamiselt järelturu pealt, kus sõlmiti 123 tehingut, mis oma mahult peegeldas kriisieelset taset.
Tehingute mediaanhind oli Tartus sel aastal kolmandat korda üle 1600 €/m2 (1607 €/m2), võrreldes eelmise aastaga suurenes tehingute mediaanhind 9,4%, tehingute arv oli 20 võrra väiksem.
Pärnu korteriturg
Pärnus sõlmiti juulis 68 tehingut, võrreldes juuniga sõlmiti 8 tehingut rohkem ning võrreldes aprilliga 27 tehingut rohkem. Sarnaselt Tallinnale ja Tartule panustas tehingute arvu suurenemisesse enim järelturg, kus sõlmiti 57 tehingut, mis jääb samuti kriisieelse taseme juurde. Järelturu kõrge osakaalu tõttu oli mediaanhind madalam kui mais ja juunis (1241 €/m2), ent ligi 3% võrra kõrgem kui möödunud aasta samal perioodil.
Narva korteriturg
Narvas sõlmiti juulis 49 tehingut, mis oli kõrgeim arv alates aprillist. Koroonajärgne põhi saabus mais, kui sõlmiti 38 tehingut, ent ka 49 tehingut näitavad seda, et turg on endiselt madalseisus, kuna kriisieelsel perioodil sõlmiti reeglina üle 60 tehingu kuus. Tehingute mediaanhind oli tänavuse aasta madalaim, 347 €/m2, aasta tagasi oli tehingute mediaanhind 462 €/m2.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik