2020.aasta kinnisvaraturgu iseloomustanud sõit Ameerika mägedel asendub 2021. aastal stabiilsusega. Hoolimata koroonapandeemia lämmatava keskkonna edasikestmisest, peegeldub nii aktsia- kui kinnisvaraturult ette vaatav tarbijakäitumine, mistõttu võib lihtsustatult öelda, et hirm inflatsiooni ees kaalub üles kartuse majandusliku ebakindluse ees.
Praegust kinnisvaraturgu iseloomustab madal müügipakkumiste arv, mis ühelt poolt on tingitud alternatiivsete valikute vähesuse põhjal tekkinud soovimatusest kinnisvara müüa ning eelpool mainitud väiksemast tarbijakindlusest, ent mida võimendab stabiilne nõudlus.
Hoolimata aktiivsusest kujuneb vähemalt aasta esimese poole kõige olulisemaks märksõnaks pakkumiste vähesus, mis mõjub ka kinnisvaratehingute arvule negatiivse eeldusena. Lisaks on Harjumaal süvenemas nõudlus suuremate korterite ja majade järele, sest inimesed veedavad kodudes rohkem aega ning soovivad elamispinnale ka kodukontori rajada.
Eesti korteriturg
Jaanuaris sõlmiti 1804 korteritehingut, mida oli 4 võrra rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, jäädes alla vaid 2006. ja 2007. aasta jaanuarile, mil sõlmiti üle 2000 tehingu. See aga tähendab, et sügisel uuesti ellu ärganud kinnisvaraturg jätkab uue hooga, näitamata veel peatumismärke. Võrreldes mullusega kasvas tehingute arv vaid neljas maakonnas, eriti suur oli kasv Tartumaal (+114 tehingut, kokku 281 tehingut), mille taga oli uusarendusturu jätkuvalt suur mõju. Harjumaal sõlmiti 964 tehingut (-43), Ida-Virumaal 203 tehingut (+15) ja Pärnumaal 79 tehingut (-39 tehingut).
Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamise tõttu hinnad tänavu pigem kasvavad, jaanuaris oli korteritehingute mediaanhind 1532 €/m2, mis jäi alla vaid eelmise aasta kahele viimasele kuule. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenes mediaanhind ligi 9%.
Tallinna korteriturg
Tallinnas sõlmiti 766 tehingut, mis jäi eelmise aastate jaanuaridega samale tasemele. Võrreldes mulluse jaanuariga sõlmiti 30 tehingut enam. Uusarendustes sõlmiti 249 tehingut ehk ligi kolmandik tehingute koguarvust. Tehingute mediaanhind oli teist kuud järjest üle 2200 €/m2, eelmise aasta jaanuariga võrreldes 14% kõrgem.
Tänase turu aktiivsus võiks isegi veel kõrgem olla, ent mitmed varad ootavad stabiilsemaid aegu, samas kui jätkuvalt on defitsiit kõige karjuvam majaosade ja majade turul. Järelturu tüüpkorterite hinnad on kevadsuvisest põhjast üles roninud, ehkki veel mitte aastatagusele tasemele.
Tartu korteriturg
Tartus sõlmiti 223 tehingut, mis viimaste aastate kontekstis jäi alla vaid 2019. aasta augustile, kui sõlmiti 261 tehingut. Ligi 100 tehingut sõlmiti uusarendustes, samas kui järelturul sõlmiti isegi enam tehinguid kui detsembris. Turu aktiivsus ei piirdu ilmselt jaanuariga, sest uusarenduste maht jääb ka tänavu väga suureks.
Tehingute mediaanhind püstitas uusarenduste suure mahu tõttu kõigi aegade rekordi, ulatudes 1762 €/m2-ni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv enam kui kaks korda, tehingute mediaanhind suurenes 12%. Jätkuvalt on suur huvi kruntide ja majaosade ning majade vastu, uute majade puhul on likviidseks piiriks kuni 250 000 eurot, majaosade puhul kuni 200 000 eurot.
Pärnu korteriturg
Aktiivsuse üle ei saa kurta ka Pärnu, kus sõlmiti 60 tehingut. Seda on küll vähem kui eelmise aasta jaanuaris (81 tehingut), mis oligi üsna erakordne, ent enam kui varasematel näärikuudel. Tehingute mediaanhind oli 1300 €/m2, mis oli 28% kõrgem kui mullu ning ka kõrgem kui eelmisel aastal tervikuna.
Uusarendustes sõlmiti vaid 9 tehingut. Pärnus on turu aktiivsus keskendunud lisaks heades piirkondades paiknevatele korteritele ka uusarendustele ning majadele hinnaklassiga kuni 150 000 eurot, samas kui tüüpkorterite turul on sarnaselt Tallinnale hinnad tõusuteel.
Narva korteriturg
Narvas sündis viimaste aastate mediaanhinna rekord, kui 61 tehingu mediaanhinnaks kujunes jaanuaris 479 €/m2. Viimati oli mediaanhind nii kõrge 2015. aasta detsembris.
Viimastel aastatel on olnud tavaline, et ühel-kahel kuul aastas on tehingute mediaanhind aasta keskmisest tunduvalt kõrgem, ent see, kas vähenenud pakkumise ja veidi kerkinud pakkumishindade taustal, saab rääkida reaalsest hinnakasvust, on veel vara rääkida. 61 tehingut tähendab võrreldes varasemate jaanuaritega üsna keskmist tulemust, mullusega võrreldes sõlmiti kaks tehingut vähem.
