Alati leidub inimesi, kes soovivad korterit üürida!

1. Kas tänane kinnisvaraturu seis soosib üüriturgu ja selle arengut?
Tänane kinnisvaraturug soosib “oma kodu” ostjatele lisaks ka korteriostjad, kes teevad ostu nn investeeringuna. Tihtipeale ostetakse kortereid just selle mõttega, et neid siis tulevi

2. Millised on need põhjused, miks inimesed eelistavad kodu ostmisele üürimist?
Kogemustele tuginedes saab öelda, et ajendeid on väga mitmesuguseid nagu näiteks:
· pole väljakujunendu kindlat soovi või nägemust oma kodust,
· ei ole võimalik pangast laenu saada,
· elukoha muutus,
· maja ehitus jne.
· elustiil

3. Milline piirkond on kõike nõutum üürikorteritele?
Jätkuvalt on nii eestlaste kui ka välismaalaste seas populaarne üürida korterit kesklinnas, laienedes Kadriorgu, Kristiinesse ning Põhja-Tallinna vanalinna poolsesse osasse.

4. Kas suurem nõudlus on uutele korteritele või kasutatud korteritele?
Viimasel ajal on kasvanud nõudlus just uutele 1-2 toalistele korteritele, st vastehitatud majas, uue viimistluse ning kaasaegse sisustusega korteritele. Samas on olemas ka nn vanade majade austajad, kes hindavad just vana, kuid äsja renoveeritud maja võlusid ning eeliseid.

5. Millised on üürihinnad?
Üürihinnad on piirkonniti ja olenevalt seisukorrast erinevad, kuid kesklinnas algavad 50m2 suuruse korteri üürihinnad 6000 Eesti kroonist. Kesklinna lähiümbruses on üürihind 50m2 korteritel keskmiselt 4500-5900 Eesti krooni. Üürihinnale lisanduvad tavaliselt kommunaalmaksed(küte, vesi, elekter, prügivedu, haldus- ja hoolduskulud), millega tuleb kindlasti üürilevõtjal arvestada.
Kindlasti tuleb üürilevõtjal arvestada ka ühekordse vahendustasu maksmisega kinnisvarabüroole, mille suuruseks on reeglina ühe kuu üüri summa.

6. Kui pikaks ajaks tavaliselt korterit üürile võetakse?
Saan jällegi kogemustele tuginedes öelda, et tavaliselt on see 3-6 kuud.

7. Milline peaks olema soovitatav korteri seisukord? Möbleeritud jne?
Minu hea soovitus – korter võiks olla kaasaegselt remonditud, kasutades heledaid toone, mis lisavad kortrisse juurde valgust, avarust, rõõmsameelsust. Mööblist tuleb eelistada kaasaegset mööblit, mitte nõukogudeaegset sisustust. Stiil võiks olla pigem minimalistlik ja isikupärane, kui üleküllastatud. Tänapäeval saab luua suurepärase väljanägemise korteris väga lihtsate ja kättesaadavate vahenditega.

8. Millised on turuväärtust tõstvad tegurid?
Väga palju vaatavad üürijad, kui kaugel asub lähim kauplus, lähim bussipeatus, kuidas ja kas on võimalik autot parkida, sest täna on autodega üürijad järjest rohkem ja rohkem ning eelitatud viis on garaazhiparkimine. Hinnatakse internetiühenduse (ka WiFi) olemasolu ning mida on võimalik aknast vaadata jne. Sellised väikesed detailid loovad terviku ning on tihtipeale määravaks otsuse tegemisel.

9. Kes on üürikorteri kliendid? Kellele soovitate korterit üürida?
Ühest vastust ei ole võimalik välja öelda. Üürijateks on väga erinevad inimesed eri rahvustest ja väga erinevas vanuses, lisaks saatkonnad ja firmad. Seda on küll oluline mainida, et kindlasti ei tasuks karta üliõpilasi enda korterisse üürile võtta. Kõik sõltub siiski inimesest(üürijast) endast.

Vastas Kristina Sõmerik,
Uus Maa üürikorterite konsultant