Suvilaid ostetakse veekogude lähedale

Kui veel 3-4 aastat tagasi oli tüüpilistes suvilarajoonides nõudlus kordades suurem, siis 2007. aasta algusest on tunda huvi languse tendentsi. Tänasel kinnisvaraturul on eelkõige huvi veekogude ääres asuvate suvemajade vastu, kadumas on nõukogude ajast pärit väikepõllumajandust edendav elulaad. Need huvilised, kellel on võimalusi suvekodu ostuks, otsivad kas vana talukohta või suuremat looduskaunist krunti, kuhu endale ise meelepärane maja ehitada.

Ehk teisisõnu – aiamaalapiga suvemajade vastu on nõudlus minimaalne. Üheks põhjuseks on taluelamute ja suvilate hindade ühtlustumine, mistõttu eelistatakse pigem kehvemas seisukorras taluhooneid või suurtest suvilarajoonidest eemal asuvaid privaatseid maakohti. Eelkõige seostub suvila täna puhkamise kohaga.

Sel kevadhooajal võib suvilaturu kohta kasutada märksõna – vaikne. Muidugi on erandeid. Küllalt aktiivne ostuhuvi püsib mere, järvede ja jõgede äärsete puhkepiirkondade osas. Nendes piirkondades on ka müüjate ootused endiselt väga kõrged. Tänaseks on suvemajade hinnad üle Eesti langenud võrreldes tippaja, 2006. aastaga, ca kaks korda.

Sarnaselt Saaremaaga võib ka Läänemaal suvila sünonüümiks nimetada merelähedases piirkonnas paiknevat vanemat talumaja, mis algselt ostetakse suvemajaks ning hiljem kohandatakse nädalalõpumajaks ja seejärel maakoduks, kus võimalik ka aastaringselt elada. Mujal Eestis on nõutumad suvituskohad põhjaranniku ja Pärnu lahe äärsed alad ning Peipsi järve ja Võrtsjärve mõjupiirkonnad. Lõuna-Eestis on populaarseimad kohad järvede ümbruses asuvad looduskaunid talukohad, mis on aiamajadega võrreldes kõrgemalt hinnatud ja rohkem eelistatud.

Üldhinnangu suvilaturule võiks kokku võtta nii: passiivne ostuhuvi, kuid mere-, järve- ja jõeäärsed piirkonnad koos privaatse asukohaga leiavad ostjaid ka praegu, majandussurutise ajal.

Suvemajade ostjad jagunevad kolme gruppi:

-looduskaunis vanema taluhoonestusega privaatne asukoht;
-hea ümberehituspotentsiaaliga aiamaja
-veekogu läheduses asuv suvemaja

Suvemajade müügihinnad kevadel 2009

-Harjumaa 300 000 – 900 000 kr
-Lääne-Virumaa 300 000 – 800 000 kr
-Ida-Virumaa 100 000 – 700 000 kr
-Läänemaa 180 000 – 800 000 kr
-Tartumaa 200 000 – 800 000 kr
-Mulgimaa 50 000 – 300 000 kr
-Pärnumaa 280 000 – 600 000 kr
-Võru ümbrus 150 000 – 350 000 kr

Hinnatuimad puhkepiirkonnad

Harjumaa – Rannamõisast Kloogarannani, Viimsist Salmistuni
Lääne-Virumaa – Käsmu, Võsu, Vergi, Vainupea
Ida-Virumaa – Kauksi ja Kuru küla, Narva-Jõesuu
Läänemaa – Noarootsi, Nõva, Topu, Puise
Tartumaa – Mustvee, Peipsi järve ümbrus
Mulgimaa – Viiratsi vald, Vardja küla
Pärnumaa – Häädemeeste, Varbla vald
Võru– Meegomäe, Kirumpää, Võlsi