Intervjueeris: Ülane Vilumets, Uus Maa Kinnisvarabüroo personalijuht Hannes Hallik on mees kui orkester – mängib mitme muusiku eest. Tänu Hannesele on Uus Maa ka Eesti idapoolseimas maakonnas esindatud ja Ida-Viru klientide tagasiside tema tööle räägib enda eest. Esimese asjana jääb Hannese juures silma tema siirus ja lihtsus, kuid lähemal tutvusel kerkib esile äärmine tugevus ja enesedistsipliin, olgu siis töös, spordis või isiklikus elus. 
Hannes, kuidas sa Uus Maasse tööle sattusid ja mida sa enne tegid? Tööle sattusin võrdlemisi üllatuslikult. Virumaa juht Eve Soppe, kes oli sel ajal täiesti võõras inimene minu jaoks, helistas mulle 2006. aasta mais ja küsis otse, et kas ma ei sooviks kinnisvaramaakleri tööd teha ning Jõhvi büroo töö uuesti käima tõmmata, kuna ma olevat momendil vaba mees.
Enne Uus Maad olin otsustanud teha mõnekuise pausi oma suhteliselt pikaaegses müügitegevuses, mis algas juba aastal 1995. 11 aasta jooksul olin jõudnud töötada Coca-Colas, Viru Õlus ning Hansapangas. Kõigis neis firmades olin Virumaa või Ida-Eesti müügijuht ning selle tõttu oli kogunenud palju kontakte inimestega väga erinevatest valdkondadest.
Kaalusin Eve pakkumist tõsiselt, käisin ka mitmel vestlusel, tegin nõutud proovitöö ja jaanipäeva paiku lõimegi käed. Hariduselt olen aga hoopis diplomeeritud mäeinsener.
Mis on siin Uus Maas see, mis sind ikka kinni hoiab? Minu jaoks on see vaieldamatult huvitav töö ning eriliselt toredad ja toetavad kaastöötajad.
Sa oled Jõhvis ja Ida-Virumaal kogu Uus Maa võrdkuju. Mida sa oma töös maaklerina eelkõige tähtsaks pead, et suudad kogu ettevõtet edukalt esindada? Eelkõige omab minu jaoks tähtsust rahulolev klient, sest klient on see, kes mulle sõna otseses mõttes leiva lauale toob. Kui klient on rahul teenusega, siis soovitab ta mind ka oma tutvusringkonnale, sealt omakorda soovitatakse edasi ja nii see klientide ring laieneb. Seega on väga oluline pühendumine – igal hetkel tuleb anda endast parim, mis ei ole tegelikult sugugi raske.
Millised inimesed löövad kinnisvaras läbi? Järjepidevad, vastupidavad, kontaktialtid ning loomult sõbralikud ja siirad inimesed.
Oled enamuse elust elanud Ida-Virumaal, mis on Eestis lausa kurikuulus piirkond? Milles sinu arvates seisneb sinu kodukandi eripära ja mis sind selle piirkonna juures võlub? Kurikuulus on Ida-Virumaa võib-olla eemalseisja jaoks, aga tegelikult kannatab siin vägagi kenasti elada. Mind võlub siinne merelähedus, kaunis loodus ja inimestevahelised siirad suhted. Siin elavad mu ema, vanemad õed ning õdede lapsed oma peredega. Ma olen siin sündinud ja üles kasvanud ning siit ka abikaasa leidnud.
Sinu kolleegid räägivad alati, et Hannes pikka juttu ei räägi – on pigem tegude mees. Mis sind igapäev voodist üles ja tegutsema motiveerib? Endale jääb vahel küll mulje, et räägin ehk liigagi palju, sest püüan kliendile alati kõikidele küsimustele üksikasjalikud vastused anda. Tegutsema motiveerivad mind positiivsed ja asjalikud inimesed ning tänulikud kliendid. Kinnisvaraalane töö ise ja pidev arenemisvõimalus on samuti heaks motivatsiooniks. Lisaks arenemisele läbi praktika on mul hea põhjus ka ennast ise pidevalt täiendada, lugedes erialast kirjandust ja viies ennast kurssi viimaste minu tööd puudutavate seadusemuudatustega.
Üks sinu tõsiseid hobisid on jooksmine, kui tihti treenid ja millistel võistlustel osaled? Regulaarsete jooksutreeningutega alustasin paar aastat tagasi kahel põhjusel. Esiteks, et oma lastele sportlikku eeskuju näidata, ja teiseks seepärast, et ka enda „teise nooruse” võimetest aimu saada. Suviti sörgin 3-4 korda nädalas, talvel 2-3 korda ja lisaks korra nädalas käin ka ujumas. Sellest piisab, et ennast hästi tunda. Hiliskevadest varasügiseni osalen aga Ida-Viru jooksusarjades, kus 4 kuu jooksul tuleb osaleda 10-15 jooksuetapil, mis sisaldavad jookse nii staadionil kui ka asfaldil, samuti mäejooksu etappe ning krossijookse metsaradadel. Keskkoolis jooksusprinti harrastanuna meeldivad mulle rohkem kiired ja lühikesed otsad. Sel suvel õnnestuski Ida-Viru mängudel omavanuste seas sprindimeistriks tulla.
Kas jooksmisel ja maakleritööl on sinu silmis mingeid sarnasusi? Kui naljaga pooleks, siis peavad maakleril ka vahel kiired jalad olema, kui tööpäev väga tiheda kava järgi on seatud. Kui tõsisemalt sellele mõelda, siis üheks oluliseks sarnasuseks on järjepidevuse vajalikkus ning mentaalsel tasandil vastupidavus. Jättes nõrkusehetkedel vahele mõne planeeritud jooksukorra, sigineb laiskuseuss kohe mõtetesse. Samamoodi võib ohtlikuks osutuda, kui maaklerina ei suuda ennast sundida mõnda vajalikku tegevust õigel ajal tegema, sest hiljem võib see veelgi raskem olla.
Millele veel sinu tööväline aeg kulub? Momendil käib kodumaja remont. Suviti aga nokitsen vanas mereäärses talukohas, mille 3-4 aasta perspektiivis ka päriselt korda kavatsen teha. Palju veedan aega koos perega – poja ja tütrega käime koos rahvaspordiüritustel, abikaasa Reedaga hommikuti Jõhvi pargis, üks sörkimas, teine kepikõnnil. Olen ka Kaitseliidu tegevliige ning jõudumööda osalen ka selle organisatsiooni tegevuses. Meil on kaks kodulooma ja oma aja võtab meie kõigi poolt armastatud kassi silitamine ning 3-kuuse koeratüdruku õpetamine.
Sa oled kolleegide ja sõprade hulgas tuntud kui mees, kes oma peret väga oluliseks peab. Millised traditsioonid sinu pere jaoks jõulude ajal tähtsad on? Jõulude ajal on oluline, et saaks koos olla oma kõige lähematega. Juba aastaid on traditsiooniks, et saame kokku Jõhvis meie kodumajas. Kohale tuleb ka Jõuluvana ja jagab kingitusi, sel aastal juba rohkem kui kahekümnele inimesele, sest minu vanematest õdedest on vahepeal juhtumisi juba noored vanaemad saanud.
Milline on sinu moto? Millest oma elus juhindud? Pakkuda end ümbritsevatele inimestele just seda, mida ma isegi teistelt ootan: mõistmist, arusaamist, ausust, sõprust, hellust, avatust. Elada lihtsalt nii, nagu vanemad on mind kasvatades lootnud – kui ma nende lootusi ei peta, siis nii peakski ju õige olema.
Kui sa peaksid oma elus tegema kannapöörde, kuhu sa siis tööle läheksid, mida teeksid? Kui lapsed suureks kasvavad, siis on ehk kannapööret kergem teha. Siiski arvan, et jätkan müügiinimesena, kui mitte kinnisvaraäris, siis mujal. Perefirma mõtted on aga küll peas ning ühe erinevaid tegevusi võimaldava mereäärse turismitalu pidamine mahuks mu tulevikuplaanidesse küll.
Mida ütleb Hannese kohta kolleeg Margus Punane: 
“Hannes on töökas ja kohusetundlik kolleeg, kelle sisemuses tiksub pidev püüd saada võimekamaks nii tööalaselt kui ka positsioonilt. Ta on optimistlik ning käegalöömine on talle võõras – alati saab, kui tahta. Mina näen temas eelkõige sõbralikku ja vahetut suhtlejat, kes annab endast parima, et ka sõbral oleks hea. Ta on tõeline partner, kes küsib ja vajadusel ka pakub nõu, kui asjad nõuavad laialdasemat arutelu.”
Soovime Hannesele palju kordaminekuid ja ilusaid saabuvaid jõule!