Mida saaks eakas inimene ette võtta oma kinnisvaraga, et olla tulevikuski sõltumatu lähisugulastest või tagada endale toimetulek ka siis, kui pole kellegi peale loota?
Kui inimesel on olemas suurem korter, näiteks kolmetoaline, ning ta on jäänud üksi, siis üks võimalus on müüa see ära ning osta saadud raha eest kaks väiksemat, näiteks kaks ühetoalist. Üks neist korteritest jääks eaka inimese enda eluasemeks, teise saaks anda üürile. Lisaks sellele, teine korter toob üüritulu, kahanevad ka väljaminekud – väiksem korter tähendab ühtlasi ka väiksemaid kommunaalkulusid.
Väljaüüritav korter võib olla päris pisike, asuda näiteks nn ühiselamutüüpi majades, kus korterite suurused on ca 12 – 16 m2. Juba praegu on üüriturg väga aktiivne ning võib arvata, et tulevikus see suund jätkub, seega ei tohiks toakese välja üürimisega probleemi tekkida.
Üks tuba korterist üürile
Kes oma suurest korterist loobuda ei raatsi või kellel seda asjakohase hinnaga müüa ei õnnestu, et eelkirjeldatud lahendust kasutada, võib välja üürida ainult ühe toa, et katta osa kommunaalkuludest. Selliste ühe toa üürivõimaluse vastu tunnevad huvi paljud tudengid või madalama sissetulekuga inimesed, sest võrreldes korteri üürimisega on toa üürimine tunduvalt soodsam.
Arukas on ette mõelda sellelegi, mis saab siis, kui inimene enam päris iseseisvalt enam hakkama ei saa. Üheks lahendus on mõni hooldusasutus, kus elamise saab rahastada näiteks korteri müügirahast pluss pension. Et ei tekiks olukorda, kus korterist saadud raha on otsas ja lisa pole kusagilt võtta, on turvalisem variant osa müüdud korteri/maja rahast investeerida väiksemasse korterisse, mis tuleks omakorda välja üürida, et üüritulu aitaks katta hooldusasutuse kulud.
Ära võta riske
Korteri väljaüürimise ja üürnikega suhtlemiseks tuleks leida usaldusisik oma lähedaste seast või siis palgata usaldusväärne maakler mõnest suuremast kinnisvarafirmast, kes väikese tasu eest on valmis korteril ning üürnikel silma peal hoidma.
Ka võib eakas inimene kinkida oma korteri mõnele nooremale sugulasele, kellele jääb kohustus hoolitseda tema eest. Et tagada endale kindlustunne ja vältida olukorda, kus kingituse saanud sugulane hoolitsemiskohustuse unustab või hoopis korteri maha müüb ja vanainimene kodu kaotab, tuleks olla pragmaatiline: kinkeleping tuleb notariaalselt vormistada ja kindlasti märkida sinna kasutusõigus kinkija kasuks. See garanteerib, et kingi saaja ei saa müüa korterit ilma vanema inimese nõusolekuta.
Teine oluline moment on hüpoteegi seadmine vanema inimese korterile. Mõnes olukorras peab ka kõige osavõtlikum inimene suutma mõelda ennekõike enda peale ja keelduma aitamast. Võib juhtuda, et mõni sugulane soovib pangast laenu võtta, kuid tagatiste vajadusel pöördub siis vanainimese poole palvega, et too hüpoteegi seadmisega oma korterile. Väga raske on lähedasele inimesele ära öelda, kuid siiski tuleks sellel hetkel tõsiselt mõelda sellele, mis on nõusoleku hind ja pigem olla skeptiline. Võib juhtuda, et laenuvõtja elus ei lähe kõik nii nagu plaanitud, ühel hetkel ei suuda ta enam oma kohustusi panga ees täita ja võla katteks läheb sundmüüki ka lahke abistaja korter. Teisisõnu – lõpptulemusena jääb vanem inimene ilma oma kodust ning tal ei olegi enam kusagil elada.
Kui vanem inimene soovib oma tuleviku kindlustamiseks midagi ette võta oma kinnisvaraga, siis igal juhul tuleks konsulteerida spetsialistiga mõnest tuntumast kinnisvarabüroost. Professionaalne maakler saab täpselt määrata kinnisvara turuhinna ja soovitada mida on võimalik soetada.
Artikkel ilmus Õhtulehes