Kas sissekirjutus üürikorterisse sõltub vaid omaniku loast?

Tänaseks päevaks on kinnisvaraturg kujunenud suures osas üürikorterite keskseks – inimeste nii majanduslikud kui ka emotsionaalsed huvid ning vajadused on jõudnud sinnamaani, kus kortereid ja ka maju üüritakse enam kui ostetakse ning sellega kaasnevad uued küsimused. Üheks olulisemaks on elukoha registreerimise ehk rahvakeeli sissekirjutuse võimaldamine korteriomaniku poolt. Sissekirjutus üürikorterisse – kui reaalne see võimalus tegelikult on?

Inimesed, kes otsivad endale üürikorterit küsivad tavaliselt kohe kas siis maaklerilt või siis korteri omanikult, kas korterisse on võimalik sissekirjutust saada. Põhjuseid, miks inimesed sissekirjutust üürikorteris soovivad on mitmeid. Näiteks üheks olulisemaks on see, et piirkonnas kus ka üürikorter asub on lapsele ka kool juba välja valitud ning et laps saaks seal käima hakata on vaja sissekirjutust. Sissekirjutus üürikorterisse on tähtis ka selleks, et ema ja laps elaksid-asuksid ühel kindlal reaalselt kasutuses oleval aadressil.

Tänapäeval ei ole elukoha registreerimine rahvastikuregistris (e sissekirjutus) enam sellise mõjuga, mis varasemalt. Elukohaandmed on vajalikud riigi, kohalike omavalitsuste ja elanike infovahetuse ja koostöö tõhustamiseks. Sissekirjutusel on eelkõige statistiline ja informatiivne tähendus. Siiski teatud juhtudel on sel ka õiguslik mõju. Oluline on märkida, et sissekirjutusel (elukoha aadressiandmetel) on õiguslik  tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel kui ka rahvaküsitlusel; kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel ning avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.Kui korteriomanikule üürnikud sobivad, siis sissekirjutuse andmine fikseeritakse juba sõlmitavas üürilepingus. Üürilepinguga saab seada tingimused ja tärminid, et kui kauaks sõlmitakse üürileping, siis selles ajavahemikus, üüriperioodiks, võimaldatakse üürnikele sissekirjutus korteriomaniku poolt, mis lõppeb siis, kui üürileping lõpeb või kui see poolte kokkuleppel lõpetatakse.

Isegi, kui sellist kokkulepet üürilepingust ei tulene, on üürnikul õigus üüripind enda elukohaks registreerida. Kui üürnilepingu lõppemisel üürnik enda andmeid registris ei muuda, on üürileandjal õigus avalduse alusel üürnikud välja kirjutada. Seetõttu ei peaks üürileandjad sissekirjutust pelgama.Kuna mõnikord müüakse kinnisasja, mis on koormatud üürlepinguga, siis tasub korraks võib peatuda ka sellel, et üürilepingu kohta käiv märge kinnistusraamatus kaitseb üürnikku omanikuvahetusega kaasneva lepingu ülesütlemise ohu eest erinevate võõrandamise juhtude ja koormamise korral. Märge üürilepingu kohta kantakse kinnistusraamatusse kinnistusraamatuseaduses (KRS) sätestatud korda järgides. Vastavalt KRSi § 34 lg 1 on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Järelikult võib nii üürnik kui ka üürileandja esitada avalduse üürilepingu kohta käiva märke kandmiseks kinnistusraamatusse.

Juhul, kui kinnisasi on koormatud üürilepinguga, peab ostja arvestama sellega, et üürileping jääb kehtima ka uue omaniku suhtes, sõltumata sellest, kas üürilepingu kohta on kinnistusraamatusse märge tehtud või mitte. Kui üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märget tehtud ei ole, on ostjal õigus üürileping kolme kuu jooksul asja omandamisest üles öelda, teatades sellest kolm kuud ette. Kui aga on tegemist elu- või äriruumiga, siis saab ostja üürilepingu üles öelda üksnes tungiva omavajaduse esinemisel, st ostja peab olema suuteline näitama, et ta vajab üüritud pinda tungivalt ise. Kohtupraktika kohaselt tähendab omavajadus üürileandja tõendatud vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjusi üürilepingu eseme kasutamiseks.

Kui on tegemist kirjaliku üürilepinguga, siis selle lõpetamine toimub vastavalt sellele kuidas on kokku lepitud lepingu lõpetamise tingimustes. Juhul, kui seda lepingus eraldi pole sees, toimub see vastavalt Võlaõigusseadusele.
Kui on üürilepingu kohta märge kinnistusraamatus, siis saab ostja üürilepingu üles öelda üksnes tungiva omavajaduse esinemisel, st ostja peab olema suuteline näitama, et ta vajab üüritud pinda tungivalt ise.

Mis on mis:


Elukoha registreerimisega ehk rahvakeeli sissekirjutusega tegeleb Linnaosa Valitsuse rahvastikuregistri osakond. Digitaalselt saab elukohta registreerida ka eesti.ee süsteemis, kuid juhul kui korter ei kuulu üürnikule, siis on vaja ka omaniku digitaalset allkirja.Seaduse järgi on inimene, kes muudab oma alalist elukohta kohustatud ennast registreerima 30 päeva jooksul uuele aadressile. Kulusid sellega ei kaasne ning uuendus jõustub min 40ne päeva jooksul. Olemasolevale aadressile saadetakse teade sissekirjutatu nimele, kui sellele ei reageerita siis väljastatakse avalik teadaanne. Kui sellele ka ei reageerita siis elukoha registreerimise muudatus jõustub.

Märge kinnistusraamatus:

• Kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist.

• Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt käesoleva seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda.

• Igapäevaste üürilepingute puhul ei tasu kinnisturaamatu märge end ära, sest kõrvalkulud ja ajakulu on suur. Lisaks ei mõjuta kinnisasja omaniku vahetus üürilepingu kehtivust, nii et ei ole mõttekas.

 

Artikkel ilmus Äripäeva lisas Kinnisvara