Hiljuti ilmus artikkel teemal, mida peab klient enne maakleri palkamist uurima. Artikli kommentaarid panid mind mõistma, et vastamata jäi küsimus, miks üldse peaks inimene kinnisvara müümisel või ostmisel maakleri palkama.
Tänapäeval ei käi kliendid enam tavaliselt kinnisvarabüroodes infot kogumas, vaid maakleri isiklike kontaktide kõrval teeb suure osa reklaamitööd ära Internet. Internetikuulutuses on olulised aspektid piltide olemasolu ja nende kvaliteet ning kuulutuse sisu. Olgem ausad, kui piltidel on eksponeeritud rohkem sisustust kui korterit ennast, siis head ülevaadet pakutavast objektist ei saa. Samuti mõjub kuulutuse kesine ning vigane tekst ebaprofessionaalselt ja mitte atraktiivselt. Seega on oma kinnisvara otse (ilma maakleri abita) müüval inimesel oluline jälgida kuulutuse piltide ja teksti sisu ning kvaliteeti. Kui müüja tunneb, et võib siin hätta jääda, siis on heaks abiks professionaalne maakler, kes tänu kogemustele saab teha korralikud fotod ning lisada kuulutusele asjaliku ja mõõdukalt loomingulise kirjelduse.
Kindlasti on omanikke, kes oskavad ise maalida sõnadega suurepärase ja huvipakkuva ettekujutuse oma kinnisvarast ning fotodega anda selge ülevaate müüdavast objektist. Samas on kahjuks ka maaklereid, kellel jääb eelnevatest oskustest vajaka. Seega on tõesti oluline see, et maakleri palkamisel uuritakse ka maakleri tausta.
Professionaalsel maakleril on olemas hea andmepagas, kuid see ei väljendu ainult isiklike pakkumiste arvus, vaid koostöös kolleegidega nii oma ettevõttest kui ka konkurentidega. Selline koostöö avardab tunduvalt võimalust, et maakleril müügis olev objekt jõuab kiiresti tehinguni. Neid juhtumeid, kus kinnisvaraobjekt müüakse maha tänu maakleri kontaktidele, on väga palju, seega ei toimu kinnisvara müük vaid läbi kinnisvaraportaalide.
Põhjus, miks aga ostjad täna sageli maaklerite poole pöörduvad, on info üleküllus. Tihtilugu on portaalide paljude pakkumiste hulgast raske üles leida neid objekte, millele tasub rohkem keskenduda. Näiteks jätab ostuhuvilistele segase ja kahtlase mulje, kui kinnisvara müügiga tegeleb mitu maaklerit. Taolises olukorras on sageli kuulutuses olevad andmed erinevad, alates hinnast ja lõpetades objekti kirjeldusega (korrus, ruutmeetrid, küte jne).
Objektide arv on maaklerite puhul erinev. Lihtsalt peab arvestama, et maakler on ikkagi inimene, ja kui objektide arv paisub liiga suureks (näiteks 70 objekti), on vähem võimalik igale üksikule objektile pühenduda. Hea näide on see, kui omanik elab müüdavas kodus sees ja on huvilistele korteri tutvustamise ajal kohal koos maakleriga. Maaklerist võib jääda nii talle kui ka ostjale ebapädev mulje, kui viimasel puuduvad teadmised objekti plussidest ja miinustest. Üldjuhul on sellise olukorra põhjuseks kuulutuste rohkus maakleri portfellis. Maakler lihtsalt ei jõua hoomata kogu infot iga objekti kohta. Muidugi ei saa seda vaid nii üheselt käsitleda, sest kõik sõltub maakleri professionaalsusest ja tööle pühendumisest.
Kogemus näitab, et tagasihoidlik ja viisakas eestlane korteri omaniku juuresolekul tagasisidet anda ei tihka. Maaklerile on aga ostuhuvilisel mugavam tagasisidet anda, sest vestluses maakleriga on emotsioonid tagaplaanil, kuid korteriomanikuga rääkides kipuvad need esiplaanile tulema. Paratamatu ja loomulik on see, et oma kodu müümine on omanikule emotsionaalne protsess, samuti on uue kodu soetamine ostjale emotsionaalne, kuid need emotsioonid on hoopis teist laadi.
Kokkuvõtteks lisan, et maaklerit on vaja siis, kui ta teeb kliendi elu lihtsamaks ja mugavamaks, nagu sekretär teeb firma töötajate elu lihtsamaks.