Vene-Ukraina sõja mõjud kinnisvaraturul olid veebruaris veel suuresti marginaalsed, ehkki pärast 24. veebruari on situatsioon tundmatuseni muutunud. Kuna olukord on prognoosimatu, sõltudes suuresti sõja kulgemisest, on võimalikud mitmed erinevad stsenaariumid.
Arendusturul on näha, et sanktsioonidest tingitud kiire sisendhindade kasv on sundinud kinnisvaraarendajad, aga ka oma maja ehitajad, aja mõneks ajaks maha võtma. Tavainimeste jaoks on muutunud julgeolekuolukord ja kahekohaliseks paisunud inflatsioon vähendanud kindlustunnet, mistõttu näeme mõneks ajaks aktiivsuse vähenemist. Üüriturul on aga liikumine olnud vastupidine – oodata on nõudluse kasvu, millel on mõne aja pärast ootus realiseeruda ka hinnakasvuks. Kokkuvõttes on vesi piisavalt segane, et kõige parem soovitus oleks ehk aeg ajutiselt maha võtta ning tugevate emotsioonide najal tehinguid mitte sõlmida.
Eesti korteriturg
Veebruaris sõlmiti Eesti korteriturul 1816 tehingut, mida oli vähem kui paarikümne võrra vähem kui jaanuaris ja ligi saja võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal. Koos jaanuariga on aasta esimesel kahel kuul sõlmitud 1,4% tehinguid vähem kui eelmise aasta samal ajal, samas kui tehingute mediaanhind on perioodide võrdluses suurenenud ligi 20%. Veebruaris oli tehingute mediaanhind kolmandat kuud järjest üle 1800 €/m2 (täpsemalt 1878 €/m2), samas kui aasta tagasi oli tehingute mediaanhind 1536 €/m2.
Suuremat tehingute arvu kasvu on esimese kahe kuu põhjal näidanud Põlvamaa (+43%) ja Jõgevamaa (+28%), samas kui rahvarohketes maakondades nagu Harjumaal, Pärnumaal ja Tartumaal on tehinguid sõlmitud vähem kui eelmise aasta samal ajal. Ainus erand on Ida-Virumaa, kus sõlmiti 6% enam tehinguid. Rahunenud pole mitte ainult korteriturg, vaid ka kinnisasjade turg. Üksikelamutega sõlmiti veebruaris 183 tehingut (mullu 228), suvilatega 44 tehingut (46) ja elamumaa kruntidega 241 tehingut (374).
Tallinna korteriturg
Tallinnas sõlmiti veebruaris 713 tehingut, mida oli 2 võrra enam kui jaanuaris, samas kui aastataguse ajaga võrreldes sõlmiti üle 70 tehingu vähem. Aasta esimese kahe kuuga on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga sõlmitud 8% vähem tehinguid, langus on tulnud uusarenduste turult (-45%), samas kui järelturul sõlmiti 7% enam tehinguid.
Tehingute mediaanhind tõusis esmakordselt üle 2500 €/m2, mis oli 20% kõrgem kui aasta tagasi. Ehkki majanduses on oodata rahulikumaid aegu, siis kiire hinnakasv ja väike pakkumine eeldavad pigem hinnakasvu keskkonna jätku.
Tartu korteriturg
Tartus sõlmiti veebruaris 158 tehingut, mis oli viimase 12 kuu madalaim tulemus. Aastataguse ajaga vähenes tehingute arv hoolimata uusarenduste müügi kasvust 8 võrra, aasta esimese kahe kuuga on tehingute arv vähenenud 9% ning langus on tulnud järelturult. Tehingute arvu langus oli ka sõjaeelses keskkonnas prognoositav, kuna järjest väiksema pakkumise juures langeb tehingute arv stabiilselt kõrge nõudluse juures iseeneslikult. Tehingute mediaanhind püstitas ka Tartus uue rekordi – veebruaris oli vastav näitaja 1952 €/m2, aasta tagasi oli mediaanhind 9% madalam.
Pärnu korteriturg
Pärnus sõlmiti veebruari vaid 53 tehingut, millest 10 olid uusarendustehingud. Võrreldes aastataguse ajaga vvähenes tehingute arv ligi 20 võrra ning seda mitte ainult uusarenduste mahu väikese languse tõttu. Tehingute mediaanhind tõusis väikese pakkumise ja kiire hinnakasvu tulemusena uue rekordtasemeni. Veebruaris oli mediaanhind 1717 €/m2 ning aasta esimese kahe kuuga on mediaanhind suurenenud koguni 34% (1250 €/m2→1674 €/m2). Tehingute arv on samal ajal langenud 19%.
Narva korteriturg
Narvas sõlmiti veebruaris 82 tehingut, mida oli 16 võrra enam kui aasta tagasi. Aastases võrdluses oli veidi kõrgem ka tehingute mediaanhind, mis jäi 435 €/m2 juurde. Mitu korda vähenenud pakkumise ja muutunud olukorra tõttu on lähiajal keeruline näha tehingute arvu kasvu.
