Vaid eelmise buumi tipule alla jäänud 2021. aasta lõpetas aktiivne detsember. Detsembris sõlmiti kolmandat kuud järjest üle 2500 korteritehingu, mediaanhind saavutas uusarenduste mahu suurenemise läbi kõigi aegade parima tulemuse (1915 €/m2).
Aasta kokkuvõttes sõlmiti korteriomanditega 27 298 tehingut. Võrdluses 2020. aastaga suurenes korterituru kogukäive 36%, tehingute arv kasvas 24,7% ja mediaanhind 9,8%.
Eesti korteriturg
Tehingute arvult jäi lõppenud aasta alla vaid aastatele 2005 ja 2006. Hoolimata nõudluse kasvust iseloomustab kinnisvaraturgu pakkumise väike elastsus, pakkumiste arv oli 2021. aasta lõpul aastases võrdluses enam kui 30% väiksem, mis koos intressimäärade alanemise ja kodus veedetud aja kasvuga juhib hinnakasvu ka tänavuse aasta I poolaastal.
Väikelinnade korteriturg
Maakondade lõikes näitasid kõik maakonnad nii tehingute arvu kasvu kui ka hinnakasvu, enim suurenes tehingute arv Ida-Virumaal (35%), mediaanhind aga Valgamaal (44%). Harjumaal sõlmiti 14 300 tehingut, mida oli 52,4% tehingute koguarvust. Mullu sõlmiti 54% tehingute koguarvust Harjumaal ning koos maamajade ja kruntide tehingute arvu kiirema kasvuga oleme tänu hübriidtöö populaarsuse jätkumisele tunnistajaks turu keskmisest kiiremale regionaalsete kinnisvarainvesteeringute kasvule.
Tähtsamate väikelinnade turul oli väga hea aasta: tehingute arv langes või jäi samaks vaid Paides ja Kärdlas, samas kui alla 10% suurust hinnakasvu näitas vaid Elva. Enam kui 40%-list tehingute arvu kasvu näitasid Maardu, Valga ja Türi; hinnakasv oli kõrgeim Põltsamaal (56%), Jõgeval (38%) ja Türil (36%); absoluutarvudes oli väljaspool Harjumaad mediaanhind kõrgeim Kuressaares (1091 €/m2), Viljandis (1000 €/m2) ja Haapsalus (986 €/m2), samas kui Kohtla-Järve jäi mediaanhind alla 100 €/m2.
Tallinna korteriturg
Tallinnas oli aasta lõpp traditsiooniliselt aktiivne – kolmandat kuud järjest sõlmiti üle 1000 tehingu ning tänu aasta kõrgeimale uusarenduste osakaalule, püstitati tehingute mediaanhinna rekord tulemusega 2485 €/m2.
Hoolimata uusarenduste tehingute arvu vähenemisest enam kui 600 tehingu võrra sõlmiti aasta kokkuvõttes 10 881 tehingut, mida oli 37% enam kui 2020. aastal ja ligi 22% enam kui 2019. aastal. 2021. aasta tehingute mediaanhind oli 2224 €/m2, hinnanäitaja kasvas aastaga 9%. Uusarendustes oli tehingute mediaanhind ligi 2900 €/m2 (hinnatipp 6000 €/m2), järelturul ligi 2100 €/m2. Nõukogudeaegsetes Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe tellis- ja paneelmajades maksid paremad 2-toalised korterid 110 000 eurot ja 3-toalised korterid 130 000 eurot, samas kui 2020. aastal käidi välja vastavalt 90 000 eurot ja 115 000 eurot.
Tartu korteriturg
Tartus sõlmiti detsembris kümnendat korda viimase aasta jooksul vähemalt 200 tehingut, uusarenduste osakaal oli taas kõrge, moodustades 31% tehingute koguarvust. Võrreldes teiste suuremate linnadega suurenes Tartus uusarendustehingute arv: 2020. aastal sõlmiti 618 tehingut, 2021. aastal 722 tehingut. Sarnaselt Tallinnale püstitati detsembris mediaanhinna mõttes läbi aegade parim tulemus – 1874 €/m2. Võrreldes 2020. aastaga suurenes tehingute arv 33% (25% võrreldes 2019. aastaga), tehingute mediaanhind kasvas 10%.
2021. aasta kokkuvõttes sõlmiti 1104 tehingut, mida oli 26% enam kui möödunud aastal. Kui välja arvata Lai 29 ja Pepleri 34 mikrokorterite arendused, kus sõlmiti ligi 120 esmamüügi tehingut, oli uute korterite mediaanhind tulenevalt suuremast mahust madalam kui Pärnus (umbes 2000 €/m2), paremate korterite hinnatipp oli 3400+ €/m2, samas kui Pepleri 34 ja Lai 29 arendustes oli mediaanhind umbes 3600 €/m2. Nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite hinnatipp ulatub 2200–2300 €/m2-ni.
Pärnu korteriturg
Pärnus sõlmiti detsembris 92 tehingut, mis jäi lõppenud aasta keskmise tulemuse juurde. Kuna uusarendustes sõlmiti 21% tehingutest, mis oli aasta kõrgeim tulemus, püstitas mediaanhind uue rekordi – 1668 €/m2.
2021. aasta kokkuvõttes sõlmiti 1104 tehingut, mida oli 26% enam kui möödunud aastal. Tehingute mediaanhind kasvas hoolimata uusarenduste ligi 60 võrra väiksemast tehingute arvust 12%, ulatudes 1415 €/m2-ni. Uute korterite mediaanhind oli Pärnus ligi 2400 €/m2, tipptehingute hinnad olid 4000+ €/m2. Nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite hinnatipp ulatub 2100 €/m2-ni.
Narva korteriturg
Augustis aktiveerunud ja pensionireformiga järgmise tõuke saanud Narva turg jätkas ka detsembris kõrglainel. Kolmandat kuud järjest sõlmiti üle 100 tehingu, oktoobris sõlmiti 110, novembris 112 ja detsembris 109 tehingut. Aasta kokkuvõttes sõlmiti 991 tehingut, mida oli 47% enam kui möödunud aastal ja 31% enam kui 2019. aastal.
Aktiivne turg ja väike pakkumiste arv on viimastel kuudel tähendanud ka viimaste aastate kõrgeimaid hindu – detsembris oli tehingute mediaanhind 449 €/m2, aasta kokkuvõttes 437 €/m2. Eelmise aastaga võrreldes suurenes Narvas tehingute mediaanhind 9%. Paremate 2-toaliste korterite hinnad ulatusid Narvas üle 40 000 euro ning 3-toaliste hinnad üle 60 000 euro. Aasta tagasi tuli paremate 2-toaliste eest maksta vähemalt 30 000 eurot ja 3-toaliste eest 45 000 eurot.
Majade ja suvilate turg
Majade ja suvilate turul oli aasta lõpp madalhooajale omaselt rahulik – üle Eesti sõlmiti 345 tehingut, mida oli umbes 50 tehingu võrra vähem kui novembris ning enam kui 100 võrra vähem kui suvekuudel.
Aasta kokkuvõttes kasvas tehingute arv majade ja suvilate turul 26%, hoonestamata elamumaa tehingute arv suurenes aga 58%. Majade keskmine hind suurenes 18% (113 000 €→133 000 €) ja kruntide keskmine hind 14% (42 000 €→48 000 €).
