Aina enam vanemaid ostab lapsele tudengikorteri

Elavnenud müügi- ja üüriturg on lisaks kõigile muudele ostjategruppidele toonud Tallinna korteriturule ka üha enam lapsevanemaid, kes oma lapsele tudengikorteri soetavad. Kui varem oli see tendents omane eelkõige Tartule, siis käesoleva aasta kevadest saati on seda rohkem näha ka Tallinna magalapiirkondades.

Selliste arengute põhjuseid on eelkõige kaks – ühelt poolt jõudsalt kasvanud üürihinnad, mida mujalt Eestist Tallinna saabuvate tudengite vanemad maksta ei soovi, ning teisalt see, et praegu on vabade vahendite kinnisvarasse paigutamine igati mõistlikum, kui raha niisama pangas hoida.

Enamasti ostetakse ühe- ja kahetoalisi heas seisukorras kortereid, kuid kuna kooli alguseni on veel aega, siis soetatakse ka remonti vajavaid pindu, sest niisugusel juhul on võimalik saada korter kätte hea hinnaga ja remont teha vastavalt oma maitsele, seejuures veel raha kokku hoides.

Väärib märkimist, et paljud korteriostud tehakse eesmärgiga last tudengiajal majutada ning pärast kooli lõppu plaanitakse korter edasi müüa. Vaid vähestel juhtudel mõeldakse edasisele väljaüürimisele. Paljuski on selle põhjuseks omanikest vanemate elukoht Tallinnast kaugel ning puuduks kontroll vara üle.

Enamik tehinguist pangalaenuta

Paljud kõnealustest ostudest tehakse vaid omavahenditest. Paigutatakse nii sääste kui ka näiteks päranduseks saadud kinnisvara müügist saadud raha.

Siiski on ostjate seas ka tudengeid, kes võtavad juba ülikoolis olles laenu. Tõsi, summad ei ole suured, sest vanemad toetavad suure omaosalusega. Tihti ollakse ka käendajaks, sest lapse töökoht pole veel päriselt laenutingimustele vastav.

Korteriostu osaliselt laenuga finantseerides nähakse samuti kasu, sest vaba raha saab investeeritud ning väiksema laenu puhul jääb kuumakse üürihinnast madalamaks. Siiski panen südamele, et võlg on võõra oma, buum ja sellele järgnenud krahh siiani tuntavad, mistõttu tasub laenuvõtmisel oma tegelikud võimalused väga täpselt läbi kaaluda.

 

Artikkel ilmus Delfis 12. juunil 2013.