Majandusele on olulised kiirele kasvule orienteeritud ettevõtted, millest saavad Eesti ekspordi kasvatajad, ning neid võiks palju enam tekkida. Kiire kujunemisega ettevõtted saavad sündida keskkonnas, mis toetab ja soodustab nende kasvu. Selleks võib olla nii saavutamisele orienteeritud kultuur, hea elukeskkond kui ka toimiv taristu.
2012. aastal loodi Eestis üle 15 000 uue ettevõtte, mis on märkimisväärne kasv võrreldes varasemate aastatega. Enamik neist ei kasvagi kunagi suureks ja paljude kasv toimub tagasihoidliku tempoga. Sellistel väikeettevõtetel on oma koht meie ühiskonnas täiesti olemas kas või endale ja lähedastele tööd andvate perefirmade või kohalikule turule orienteeritud ettevõtete näol. Alustavad kiire kasvuga ettevõtted on majanduse veduriteks ning ühiskond peaks looma neile madalad barjäärid ning võimaldama arendamiseks ja kasvamiseks finantsressursse.
Kinnisvaraturu jaoks peaks nii suurel hulgal uute ettevõtete loomine tähendama seda, et vajatakse üha enam uusi büroopindu. Reaalses tegevuses seda siiski märgata ei ole. Büroopindade turul käib lahing olemasolevate üüriklientide pärast ja kontoriruume otsivad eelkõige paremaid tingimusi vajavad ja aastaid ärimaailmas tegutsenud ettevõtted. Kuid siiski on ka üksikuid alustavaid firmasid, kes soovivad väljuda kodukontorist ja otsivad väikest büroopinda. Väikeettevõtte investeeringute vajadus ning stardikapital on väike, seega on nad ka hinnatundlikumad. Samas ettevõtte väiksus annab võimaluse turu muutustele reageerida kiirelt ja operatiivselt.
Alustavas ettevõttes on töötajate arv üldjuhul väike ning ruumivajadus samuti minimaalne. Eesti keskmises ettevõttes töötab ca 15 inimest, alustavas ettevõttes 2-4 töötajat. Töötajale vajaminev ruum l on tavaliselt maksimaalselt 10 m2 inimese kohta, seega on alustava ettevõtte keskmine büroovajadus 20-50 m2. Enamik kahetuhandete algul ehitatud büroohooneid on tehtud „rätsepatööna“ – konkreetse (suur)üürniku vajadusi arvestades. Seega leidub neis hoonetes pisibüroosid vähe. Kuid turul on üsna palju vanemaid B ja C klassi ärihooneid, kus leidub odavama hinnaklassiga väiksemaid büroopindasid ning kus võrreldes uuemate ärihoonetega on madalam üüritase. Selliseid ettevõtteid, kes tunnevad huvi madalama kvaliteediga büroo vastu ning kelle jaoks kontori esinduslikkus pole esmatähtis, ikka jagub. Tegemist on firmadega, kelle kliendid kontoris ei käi, kes on üsna pretensioonitud ning hinnatundlikud. Tihti on selliste ettevõtete büroo valikul määravaks teguriks töötajate enda elukoha lähedus. Muidugi oleneb äripinna vajadus ka ettevõtte tegevusvaldkonnast – tootmisettevõtte ja tavabüroo ruumivajadust tuleb vaadata eraldi lähtuvalt nende tegevustest. Kui lao- ja tööstusettevõtted on koondunud tehnoparkides, siis ka büroo valikul saab üha olulisemaks sünergia naabruses asuvate ettevõtetega, kes sobivad kas siis tegevusalalt või pakuvad muid lisaväärtusi. Seega on ettevõtetel kasulik omada bürood ärilinnakus. Näitena saab välja tuua Tehnopolis Ülemiste, mis on Eesti esimene ja innovaatiline ärilinnak, mis just rõhubki nendele samadele koostööd soodustavatele külgedele. Teine ärilinnak, kus on osavalt seotud büroo ning tööstus- ja tootmine, on TTÜ Tehcnopolist.
Alati on hea võimalus kasutada ka büroohotellide teenust, mille tulek turule oli vaevarikas, kuid nüüdseks on nad end hästi positsioneerinud. Just alustavatele ettevõtetele, kes on lühiajaliselt kohalikul turul ning ei vaja esialgu enam kui ühte kuni kolme töökohta ning ei saa ette prognoosida oma arengupotentsiaali, ongi büroohotellid heaks lahenduseks. Teenus annab võimaluse vältida üürilepinguga kaasnevaid kohustusi: lepingu pikkus, lõpetamine, töötajate vähenemisest või suurenemisest sõltuvalt vajamineva büroo otsimine jne.
Artikkel ilmus Postimees lisas Kinnisvara ja ehitus.