1. Energiatõhusat maja on väga kallis ehitada.
Tegelikult see ei ole nii, hinnavahe on vaid 5-10%. Tuleb leida
optimaalne variant, kus saadakse väga energiasäästlik maja mõistliku
hinnaga. Mõistlik on võrrelda investeeringu suurust ja tulevaste energiakulude
kokkuhoidu ehk aega, mille jooksul investeering end ära tasub. Üldiselt
loetakse mõistlikuks tasuvusaega 10 kuni 15 aastat. Kuna aga energiahinnad
pidevalt kasvavad, siis võib reaalne tasuvusaeg olla oluliselt lühem.
2. Energiatõhusas majas on väga umbne.
Tegelikult seal on väga hea õhk, tänu soojustagastusega
sundventilatsioonile. Enamus soojust väljaminevalt õhtult kantakse üle sissetuleva õhu soojendamiseks (soojustagastuse määr on üle 80%). Majas toimub pidev õhu liikumine ja tänu sellele ei ole seal kunagi umbne. Heale soojusisolatsiooni tõttu on majas meeldiv temperatuur ka kuumaperioodide ajal. Kliimaseadet ei ole vaja.
3. Energiatõhusat maja ei ole mõtet Põhjamaade kliimas ehitada.
Energiatõhusaid maju ehitatakse edukalt Soomes (näiteks Ekoviikki Helsingis on suurim säästev elamupiirkond), samuti ka Norras ja Rootsis. Maja projekteerimisel on oluline arvestada ilmakaartega, et maksimaalselt ära kasutada päikeseenergiat.
Päikeseküttesüsteemi peab olema paigaldatud salvestuspaak, mis võimaldaks akumuleerida soojust ka selleks ajaks, kui taevas on pilves või ilmad muutuvad külmaks.
Tavaliselt rakendatakse põhjapiirkondades alternatiivina vajadusel ka elektrikütet, mis aga ei ole primaarne kütteallikas.
4. Energiatõhusa maja hooldamine on keeruline.
Energiatõhus maja ei vaja võrreldes tavalise majaga mingit spetsiaalset hoolt ja on peale selle suurepärase sisekliimaga, hea õhukvaliteediga ja majas ei esine tuuletõmbust. Lisaks on sisekliima ka allergiavaba.
Energiatõhusa maja ehitamist tuleb alustada projekti väljatöötamisest arhitekti, konstruktori, soojus- ja ventilatsiooni- ning automaatikaspetsialistide koostööna.