Pidev eluasemekulude hinnatõus on tekitanud olukorra, kus üha enam on eramute müüjateks vanemad inimesed ning ostjateks noored. Tegemist on omamoodi mõttemaailma muutusega – kui varem hoiti majast, kus eluaeg elatud, kümne küünega kinni, siis nüüd ollakse üha pragmaatilisemad ning kui kulud kasvavad üle pea, vahetatakse maja korteri vastu.
Igapäevased eramute haldamiskulud on pidevalt kasvanud – tõusnud on kütuste ja energia aktsiisid ning hinnad maailmaturul. See on paljud koduomanikud seadnud tõsiste valikute ette – kas leppida olukorraga, panustada säästlikesse kütteviisidesse, olla lihtsalt veel kokkuhoidlikum või valida vähemkulukas eluase.
Kui noorematel, reeglina paremat sissetulekut omavatel inimestel on võimalik panustada säästlikesse kütteviisidesse, siis vanematel inimestel, kes tihti elatuvad vaid pensionist, on olemasoleva õlikatla välja vahetamiseks, või veel enam, maja soojustamiseks vaja minev rahasumma lihtsalt puudu. Suure hinnahüppe on läbi teinud ka seni odavaimaks kütteliigiks peetud ahjupuud.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse andmetel on eluasemekulude osakaal keskmise leibkonna rahakotis kerkinud tänaseks 18,8 protsendini (2007.-2008. aastal 14,3 protsenti). Ja see arv kajastab peamiselt kulutusi elektrile ja küttele. Kuid eramu nõuab ka hooldamist, remonti, soojustamist ning kas või talvel lume katuselt eemaldamist. Üha kallinevate kütuse- ja energiahindade tagajärjel kallinevad ka kõigi toodete ja teenuste hinnad.
Uus Maa maaklerite sõnul joonistub eramute müügitehingute ja -pakkumiste puhul üha selgemini välja viimaste aastate trend, kus aastakümneid oma majas elanud vanemad inimesed ei soovi enam hambad ristis maja eest hoolitseda, vaid otsustavad vanaduspäevi mööda saata väiksemas korteris. Niisugust mõtteviisi on olnud küll alati, kuid nüüd on see üha enam esile kerkimas.
Praegu ei moodusta vanemad inimesed veel märkimisväärset osa majamüüjate koguhulgast, kuid nende osakaal on vaikselt suurenemas.
Vanem generatsioon liigub enamasti korterisse, mis on vähegi likviidne. Kui maapiirkondadest kolitakse linna, siis Tallinnas Meriväljal maja omav inimene eelistab üha enam just kesklinnakorterit. Majad ostetakse ära lastega noorte perede poolt, kel on võimalusi hooneid niivõrd palju kaasajastada, et halduskulusid vähendada.
Tihti ei jõua ka lapsed vanemate maja hooldada, sest ollakse juba ise seotud laenude, oma kodu ning tööga. Peredes kasvavad lapsed. Ja nii tulebki vanaemadel-vanaisadel kolida oma kätega ehitatud majast, kus suur osa elust veedetud, korterisse.
Praegu antakse riigi initsiatiivil toetusi korteriühistutele, et maju soojustada ning muuta neid energiasäästlikumaks. Kui riigi ja ühiskonna majanduslik heaolu paraneb, võiks hakata mõtlema ka vanemate eramute omanike toetamisele, et ka kasinamate rahaliste võimalustega inimesed saaksid oma kodusid kaasajastada ja seeläbi eluasemekulusid vähendada.