Kinnisasja, hooneühistu liikmelisuse või elamuühistu osamaksu müüki füüsilise isiku poolt reguleerib tulumaksuseaduse § 15. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab tulumaksukohustuse igasuguse vara võõrandamisest saadud kasu korral. Sama paragrahvi lõikes 5 on loetletud erinevaid olukordi, millal kinnisasja müügist saadud kasu on maksuvaba.
Enamikul juhtudel on kinnisasja müük maksuvaba just seetõttu, et inimene kasutas kinnisasja kuni müügini oma elukohana. Selles osas jõustub alates 2011. aastast piirang, mille kohaselt saab füüsiline isik maksuvabalt müüa ühe eluaseme kahe aasta jooksul. Kui eluaseme müüke toimub sagedamini, siis (kahe aasta jooksul toimunud) teise ja iga järgneva müügi korral maksustatakse müügist saadud kasu (müügihind – soetamismaksumus – müügiga seotud otsesed kulud) üldkorras 21% määraga.
See tähendab, et kui inimene müüb oma alalise elamispinna, ei ole tal tarvis tulumaksu tasuda. Näiteks müüb inimene 30 000€ maksva alalise elukohana kasutatava korteri ja tal ei ole vaja tasuda tulumaksu.
Kui ta soovib aga pärast korteri müümist kahe aasta jooksul müüa ka juba järgmise eluaseme, siis on omanikul kohustus tasuda riigi kaukasse tulumaks. Maksustamisel arvestatakse müügisummast maha soetamismaksumus, nt notaritasu, maakleritasu, lepingutasud, mis maksustamisele ei kuulu.
Näiteks kui kodanik müüb 35 000€ maksva korteri, millest notaritasudeks kulub 59,75 € , riigilõivuks 39,11€ ja maakleritasuks 1400€, siis jääb maksustavaks summaks 33 501, millelt tuleb maksta tulumaks 21%.
Lisaks peab meeles pidama, et kui kinnisasja kasutati vahetult enne müüki osaliselt või täielikult ettevõtluses, kehtib maksuvabastus ainult sellele osale kinnisasjast, mida kasutati eluasemena. Näiteks võib omanik kaotada õiguse kinnisasja müügist saadava kasu maksuvabastusele juhul, kui vahetult enne müüki on kinnisasi välja üüritud.
Allikas:rup.ee, Riigi Teataja