Mai oli kevadhooajale iseloomulikult aktiivne, kuid tegu ei ole buumi, vaid vabade vahendite kinnisvarasse paigutamise ning mõnevõrra aktiivsemaks muutunud laenuturu mõjudega. Müüvad kvaliteet ja soodne hind.
Maa-ameti tehinguinfost nähtub, et mais tehti üle Eesti 3835 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis tähendab kuuga 10,3% ja aastaga ca 10% tõusu. Tallinnas toimus 1067 tehingut, kuine tõus oli 3% ja aastane 19,5%. Masujärgsed rekordid on praegu kerged sündima ning arvata võib, et neid näeme sel aastal veelgi.
Tallinna kinnisvaraturu mootoriks on endiselt korteritesse investeerimine ja üürikorteritest esimesse päriskoju kolimine. Võrreldes aprilliga tõusis maikuus korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind 1,7%, 1108 eurole. Aastane kasv on aga 10,1%. Ka tehingute arv jätkab kasvu.
Protsente ja kogusummasid vaadates on hakatud rääkima buumiilmingutest, mis on aga selgelt liialdus, sest puuduvad klassikalisele buumiajastule iseloomulikud märgid (odava raha sissevool ning spekulatiivsuse kõrge tase).
Praeguse tehinguaktiivsuse ja kõrgemate hindade taga on ühelt poolt kindlasti uusarendused, kuid teisalt ka soodsate korterite suhteliselt kiire müügiprotsess. Kui vaadata kas või pakutavate korterite struktuuri portaalides, on näha, et madalama ruutmeetrihinnaga korterid kaovad müügilt kiirelt ning igakuiselt on pakkumishindade alumine piir vaikselt tõusnud. Ostjatena figureerivad nii investorid kui ka üürikorterist välja kolivad noored pered, sest madal euribor on üürisummaga võrreldes selge võitja.
Uusarendusteturul on aktiivsuskese kandunud kesklinnast eemale. Hea hinna- ja kvaliteedisuhtega korterid broneeritakse kiirelt ning pole harvad juhused, kus avaliku müügi esimese kuu jooksul on pool või enam projektist juba ostuhuvilised leidnud.
Kui tavaliselt saab igas kuus müüdud keskmiselt 1-2 arendusprojekti, siis maikuus oli neid 7, kusjuures tegu polnud sugugi alati sellega, et pikalt vindunud viimane korter mõnes majas leidis viimaks ometi uue omaniku. Hea hinna- ja kvaliteedisuhtega korteritel, kus sihtgrupiks pered, on müügiprotsess muutunud väga tempokaks.
Tartu ja Pärnu
Tartu kinnisvaraturg liigub Tallinnaga sama suunas. Mais toimus maa-ameti andmetel 211 ostu-müügitehingut, mis on aprillist 7,1% ja mullusest maist 13,4% enam. Korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis kuuga 4,7%, 958 eurole. Aastaga on hind kerkinud keskmiselt 19,5%.
Ka Tartus põhjustab hinnakasvu soodsamate korterite aktiivne ostmine, mis kergitab korterite pakkumishindu. Selle taga on peale (noorte) perede, üksikisikute ja investorite ka tudengid, kelle vanemad ostavad lapsele elukoha, sest üürihinnad on krõbedad ning soetatud väikekorter investeeringuna igati perpektiivikas.
Pärnu kinnisvaraturg tegi mais korraliku hüppe. Nii nagu mullu, oli ka sel aastal hooajalise tõusu taga eelkõige talvel-kevadel ettevalmistatud tehingute realiseerimine.
Kui veel aprillis toimus maa-ameti statistika kohaselt 63 ostu-müügitehingut, siis mais hüppas tehingute hulk 106-le. Ka möödunud aastal oli maikuu (80 tehingut) eelnevatest kuudest ning ka järgnenud suvest selgelt aktiivsem. Palju müüdi keskmise suurusega kortereid erinevates linnaosades. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 712 eurot, mis on aprillist 6,8% enam. Aastaga kerkis hinnatase keskmiselt 8,9%.
Suvi tuleb tegus
Saabuval suvel muutub kinnisvaraturg mõnevõrra vaiksemaks, kuid tõsisemat seisakut ette näha pole. Eesti kinnisvaraturul on järjest vähem sesoonsusi ning korterite vaatamist ja ostuaktiivsust mõjutavad küll paljud tegurid (näiteks kas või ilm), kuid nende hulgas pole enam aastaaega.
Üüriturg on hakanud sügishooajaks juba hoogu koguma ning juunis muutub just tudengikorterite broneermine veelgi aktiivsemaks. Kui praegu pole veel üürihindades märkimisväärsemaid muutusi täheldada, siis suve edenedes kerkivad ka hinnad ning keskmine juurdehindlus saab olema 20-50 eurot. Kallima hinnaklassi ja suurte perekorterite osas hoogsat hinnatõusu näha pole, kuna need jäävad üliõpilaste huviorbiidist pigem välja.